Korjus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib surnud looma kehast; korjuseks võidakse nimetada ka inimese laipa, või teatud ehitist (hagerik); perekonnanimi kohta vaata Korjus (perekonnanimi)

Korjus on suurema surnud looma (mitte inimese) keha.

Lagunevat korjust nimetatakse raipeks.

Protsessid korjuses[muuda | muuda lähteteksti]

Surnud loomal lõdvestuvad kõigepealt kõik lihased.

Varsti pärast seda (enamasti mõne tunni jooksul, ajavahemik oleneb temperatuurist) saabub koolnukangestus. Sel ajal on looma liha veel värske.

Lihas sisalduvate ensüümide toimel kaob laibakangestus mõne ööpäeva jooksul ja lihased lõdvestuvad uuesti. Need ensümaatilised protsessid (autoproteolüüs) on korjuse lagunemise esimene etapp, mistõttu nüüd võib korjust nimetada ka raipeks, kuigi selle liha on inimestele ja röövloomadele ikka veel söödav (vt laagerdamine). Lõpnud looma immuunsüsteem on sel ajal veel toimiv, mistõttu ei saa alata bakteriaalne roiskumine, millest tekivad laibamürgid. Antikehad ja leukotsüüdid võitlevad mitu ööpäeva enamiku mikroobidega, kuni antikehad saavad otsa ja leukotsüüdid on kogu korjuses leiduva C-vitamiini ära tarvitanud. Alles siis lakkab surnud looma immuunsüsteem täielikult töötamast ning bakterid hakkavad korjust seedima ning paljunema.