L-vitamiin
|
See artikkel räägib biokeemiliste mikrotoitainetega seonduvast; Ameerika pop rock ansambli B.E. Taylor Group`i laulu kohta vaata artiklit Vitamiin L (laul) |
 | See artikkel vajab toimetamist. |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
L-vitamiin ehk L-faktor ehk imetamisfaktor on eeldatavasti rottidel normaalset imetamist soodustava toimega looduslikult mitmetes toitainetes leiduv toitumisfaktor, ka keemiline ühend.
Üldandmed
[muuda | muuda lähteteksti]L-vitamiin on keemiline ühend molekulivalemiga 2-NH2C6H4COOH.[1]
- CAS-number on 118-92-3
- Sünonüümid: o-aminobenzoic acid, carboxyaniline, 2-aminobenzoic acid;
L-vitamiini kompleksi avastamisest ja biotoimest ning katsetuste tulemused avaldasid aastatel 1933, 1934 ja 1936 Jaapani teadlased Warō Nakahara juhtimisel. Neil õnnestus toitainetest eraldada sünteetilisel baasdieedil olevate laborirottidel normaalseks imetamiseks hädavajalikud toitumisfaktorid ehk imetamisfaktorid[2][3]:
- L1-vitamiin- antraniilhape ehk 'ortho-aminobenzoic acid, allikaks veise (vasika) maksafiltraat (alkoholi baasil);[4]
- L2-vitamiin- (hilisem adenylthiomethylpentose), ekstraheeriti pagaripärmist.[5]
- Adenylthiomethylpentose, millel on sama toime kui L2-vitamiinil ekstraheeriti pagaripärmist, puhtast oryzaninest ja mitte-puhtast cozymasest. [6]
Toitumisfaktori laktatsiooni soodustava toime aluseks olid katsed neitsitest emasrottidega. Lisades teatud perioodi vältel esimest korda tiinete emasrottide igapäevasele toiduratsioonile L1-vitamiini ja L2-vitamiini kulges neil imetamine, peale poegimist, tulemuslikumalt.[7][8]
2012. aastal loetakse L1-vitamiini vahel ka kinnitamata andmetega maksafiltraadi toimeliseks ja L2-vitamiini pärmifiltraadi toimeliseks imetamisfaktoriks.[9]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Veebiversioon (vaadatud 20.08.2013)
- ↑ LESLIE J. HARRIS, Sc.D., D.Sc., THE "NEWER" VITAMINS, Nutritional Laboratory, University of Cambridge and Medical Research Council, 34, POST-GRADUATE MEDICAL JOURNAL MARCH, lk 42, 1941, (vaadatud 28.07.2013)
- ↑ Waro Nakuhara, Fumito Inukai, Studies on Dietary Requirements for Lactation. II : Presence of Lactation Promoting Substance in Liver Extract, Reprinted from Sci. Pap. I. P. C. R., Vol. 22, pp. 33-38, 1934, Veebiversioon (vaadatud 28.07.2013)
- ↑ http://www.drugfuture.com/chemdata/o-aminobenzoic-acid.html
- ↑ L.L.Rusoff, Unscrambling the Vitamins, Proceedings of the Florida academy of sciences 1940, Vol 5, lk 44, Veebiversioon (vaadatud 28.07.2013)
- ↑ [1]
- ↑ Waro Nakahara, Fumito Inukai ja Saburo Ugami, Factor L (Vitamin L) Requirements for Lactation in Parous Rats, (Comm.by Umetaro Suzuki) 1938, Veebiversioon (vaadatud 28.07.2013)
- ↑ Studies on Dietary Requirements for Lactation.II.-Presence of Lactation Promoting Substance in Liver,Waro NAKAHARA ja Furnito INUKAI, Reprinted from Sci. Pap. I. P. C. R., Vol. 22, pp. 33-38, 1934, [2]
- ↑ Gerald F. Combs Jr., The Vitamins. Fundamental aspects in Nutrition and Health,lk 511, 2012, Elsevier,Google'i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 13.07.2013)