Lünklause

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Lünklause ehk elliptiline lause ehk väljajätteline lause on selline lause, milles mingi süntaktiliselt kohustuslik element on sõnastamata, kuid sisuliselt olemas (juurdemõeldav). Lünklause on ehituselt mittetäielik lause.

Näited:

  • Mulle maitsevad kreegid, sulle [maitsevad] kirsid.
  • [Mina] käisin raamatukogus ja poes.
  • Seekord ostsin pikad püksid, ilusaid lühikesi [pükse] lihtsalt polnud saada.

Ellipsi ehk väljajätu liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti keele lünklauses võib esineda kahte liiki ellipsit.

  1. Kontekstiellips. Kontekstiellips on tingitud lausevälistest asjaoludest. Tänu kontekstile võib lausest ära jätta kõik peale uut infot väljendava osa, see tähendab, et võib ära jätta korduvad elemendid. Lünga saab täita konteksti põhjal, toetudes teadmistele suhtlusolukorra kohta: Mida sa õhtusöögiks teed? - (Ma teen õhtusöögiks) õunakooki. Kollases ämbris on kollased (paprikad), punases (ämbris) aga punased paprikad.
  2. Lühendusellips. Lühendusellips on tingitud lausesisesest ümbrusest. Lühendusellipsi korral jääb lauses vormistamata obligatoorne, kuid sisuliselt liiane element. Lühendusellipsiga lauses saab lünga täita lausesisese ümbruse põhjal, toetudes teadmistele keele ehituse kohta. Lausest võib ära jääda
    • alus, milleks on isikuline asesõna me, sa, me või te: (Ma) reisisin kaks kuud Aafrikas. Kas (sa) oled väsinud? (Me) ostsime kaheksa pangetäit maasikaid.
    • verb olema, kui see on öeldis või öeldise osa: (Olles) kõik banaanid ära söönud, peitis ahv banaanikoored põõsa taha. Kuidas (on) töö, nõnda (on) palk.
    • kõrvallause korrelaat eelnevas pealauses: Ma ei kuulnud (seda), mida ta ütles. Mari läheb ballile (siis), kui Jüri teda kutsub.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]