Lüne klooster
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2018) |
 | Artiklis puuduvad viited. (Detsember 2018) |
Lüne klooster (saksa keeles Kloster Lüne) on klooster Saksamaal Lüneburgis Alam-Saksi liidumaal. Algselt benediktiini nunnadele ehitatud kloostris tegutseb nüüdisajal luterliku konvendi kapiitel. See on üks mitmest endisest kloostrist, mida haldab Hannoveri kloostrikoda (Klosterkammer Hannover).
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
Lüne klooster asutati 1172. aastal Hildeswidis von Markboldestorpi poolt. Verdeni piiskopi Hugo välja antud asutamisdokumendis ei ole märget eeskirjadele, seepärast arvatakse, et see oli kanoonikute kapiitel. Alles 1272. aastal on nunnakloostrit ühes dokumendis kirjeldatud kui benediktiinide nunnakloostrit ja alles 14. sajandi keskpaigast on täies ulatuses registreeritud benediktiinide kodukord.
Kloostri järelevaataja oli abtiss. Kloostri haldamine ja pastoraalne hooldus oli pandud nunnade poolt valitud praostile. Üks nendest praostidest, Heinrich I von Langeln, valiti Verdeni toomkapiitli poolt 1367. aastal Verdeni vürstlikuks piiskopiks. Lüne nunnaklooster kuulus Bursfelde kongregatsiooni.
Pärast reformatsiooni Lüneburgi vürstkonnas peeti esimene saksakeelne jumalateenistus 26. aprillil 1528 hertsog Ernst Usutunnistaja algatusel, vaatamata nunnade vastuseisule. 1529. aastal läks praosti vara hertsogi haldusesse ja ametisse pandi uus praost, kelle valisid välja kohalikud isandad ja kes pidi tagama luterliku doktriini rakendamise. Ent ortodokssete nunnade märkimisväärse vastupanu tõttu võttis see aega kuni 1562. aastani, enne kui uus doktriin konvendis täielikult üle võeti. Lüneburgi kloostrimäärustiku normi alusel säilitas klooster ka oma iseseisvuse. 1711. aastal muudeti klooster hertsog Georg Ludwigi (hilisema Suurbritannia kuninga George I) korraldusega luterlikuks konvendiks, mille peamine ülesanne oli hoolitsemine Lüneburgi maakonna aadli vallaliste tütarde eest.
Nunnaklooster kuulub 19. sajandist Hannoveri kloostrikotta. Praegu on ametis abtiss Reinhild von der Goltz.
Arhitektuur
[muuda | muuda lähteteksti]
1380. aastal ehitati klooster pärast suurt tulekahju tellisgootika stiilis ümber. Ristikäik, ühelööviline kirik 1412. aastast ja Nonnenchor on hästi säilinud, sama kehtib endise dormitooriumi kohta.
Kunst
[muuda | muuda lähteteksti]Lüne on tuntud oma kudumite ja tikandite (villane linasel) poolest. Väärtuslikud valge tikandiga (Weißstickerei) altaririided, paasturiided (Fastentücher) ja vaibad, millest vanimad pärinevad umbes 1250. aastast, on välja pandud kloostri põhikorrusel, 1995. aastal avatud tekstiilimuuseumis. Kirikus Nonnenchor'i altaril on maal Lucas Cranach vanema töökojast. Kõrge altari triptühhon (nikerdatud altar) valmis 16. sajandi alguses. Märkimisväärsed on ka seinamaalingud kloostri refektooriumis umbes aastast 1500.