Lühiromaan

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Lühiromaan (inglise keeles novella või short novel) või jutustus on kirjandusteose liik, eepika väikevorm, mis on oma mahu poolest sarnane novelliga ning oma tunnusjoonte poolest meenutab romaani. [1] [2] [3] Lühiromaani võib pidada romaani alamliigiks, kui romaane liigitada pikkuse järgi. [2] Üks lihtsamaid viise lühiromaani eristamiseks romaanist on sõnade arv. Kuigi sõnade arvu piir ei ole kõikjal ühesugune, on see siiski üks kindlamaid eristamise viise. Romaanis on tavaliselt umbes 80 000 sõna, kuigi lühemate romaanide miinimumpiir võib olla ka 50 000 sõna. Sellest piirist alla jääv sõnade arv teoses viitab juba lühiromaanile. Lühiromaani sõnade arvu alampiir on umbes 20 000 sõna, sest novelli puhul on see üldiselt suurim lubatud pikkus. [4] [5] Lühiromaani sõnade arvu piirid on seega alates 20 000 sõnast kuni 50 000 sõnani. Sisu poolest on lühiromaan laialdase sündmustikuga, tegelaste ning mitmekesise miljööga, meenutades romaani, kuid on ülesehituselt lihtsam ja lühem. [4] [5]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Lühiromaan kui proosateksti liik sai alguse Itaalias kirjanduse renessansskultuuris, 14. sajandi esimeses pooles. Lühiromaani algatajaks saab nimetada Itaalia kirjanikku Giovanni Boccacciot, kes on teose "Dekameron" (1353) autor. "Dekameron" koosnes lühikestest lugudest, mida saab määrata lühiromaanideks. Hiljem, umbes 19. sajandil sai lühiromaan populaarsemaks Vene ja Saksa kirjanike teostega. [6] [5]

Sisu[muuda | muuda lähteteksti]

Teose pikkus sõnade arvu poolest ei ole ainuke aspekt mis eristab lühiromaani romaanist või novellist, võrrelda tuleks ka teoste ülesehitust ja sisu. Lühiromaani süžee tavaliselt keskendub teose sündmuste käigus peategelase isiklikule ja psühholoogilisele arengule. Novellis võidakse keskenduda ka suuremale seotud sotsiaalsele grupile. Novelliga sarnaselt on lühiromaanis aga tihe sündmustik lühikeses teoses. [4] Romaaniga sarnaselt on lühiromaanil kõrgel tasemel tegelaskujude ülesehitus ning detailsed kirjeldused. [7] Tänapäeval paistab lühiromaan kirjandusest kaduvat, olles pigem kasutuses spetsiifiliste kirjandusžanrite (näiteks ulmekirjanduse ja fantaasiakirjanduse puhul ) e-raamatutena. [4]

Lühiromaanide näited[muuda | muuda lähteteksti]

Lühiromaanid väliskirjanduses[muuda | muuda lähteteksti]

Lühiromaane leiab kindlasti klassika hulgast, kuid on ka teoseid, mis said populaarseks tänu nendel põhinevatele filmiteostele. Kuna lühiromaan on sisult mahukas, kuid lühike teos, on lühiromaanidel põhinevaid filme lihtsam luua. [6]

Tuntumaid lühiromaane väliskirjanduses [6] [8] [9] :

Lühiromaane väliskirjanduses
Autor Teose pealkiri Avaldamise aasta Sõnade arv
Charles Dickens "Jõululaul" (ingl "A Christmas Carol") 1843 ~ 28 000
Ernest Hemingway "Vanamees ja meri" (ingl "The Old Man and The Sea") 1952 ~ 27 000 [10]
Franz Kafka "Metamorfoos" (ingl "The Metamorphosis") 1915 ~ 22 000
George Orwell "Loomade farm" (ingl "Animal Farm") 1945 ~ 30 000
John Steinbeck "Hiirtest ja inimestest" (ingl "Of Mice and Men") 1937 ~ 29 000
Joseph Conrad "Pimeduse süda" (ingl "Heart of Darkness") 1899 ~ 38 000
Richard Matheson "Mina olen legend" (ingl "I Am Legend") 1954 ~ 25 000
Stephen King "Rita Hayworth ja Shawshanki lunastus" (ingl "Rita Hayworth and the Shawshank Redemption") 1982 ~ 38 000

Lühiromaanid eesti kirjanduses[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti kirjanduses lühiromaani kui proosateksti liiki mõistena laialt ei kasutata. Välja saab tuua teosed, mis kindlalt lühiromaaniks liigitatud, näiteks auhindu võitnud lühiromaanid "Ingellik olevus", "Doanizarre udulaam", "Minu päevad Liinaga" ja teisi Indrek Hargla lühiromaane. [11] [12] Ka Eestis tuntud Oskar Lutsu teos "Kevade" (ning ka "Suvi" ja "Sügis") on liigitatud lühiromaanide hulka. [13] Ka teistelt Eesti kirjanikelt saab näiteks tuua lühiromaane: Heli Künnapas "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" jm., Mari Saat "Mida teha emaga", Siim Veskimees (Ants Miller) "Keskpäevapimedus" ja "Kuldhordi teine tulek".

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Mamet, David. "Learn the Differences Between Novelettes, Novellas, and Novels". MasterClass, 8. november 2020. Vaadatud 16.03.2021.
  2. 2,0 2,1 Aunin, Ellen. "Ilukirjandus kui kunst". Tartu Kutsehariduskeskus, 2013. Vaadatud 15.03.2021.
  3. "9. klassi kirjanduse mõisteid". Miksike. Vaadatud 16.03.2021.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 Author Learning Center. "Short Fiction Forms: Novella, Novelette, Short Story, and Flash Fiction Defined". 2018. Vaadatud 15.03.2021.
  5. 5,0 5,1 5,2 Smith, Jack. "The novella: Stepping stone to success or waste of time?". The Writer, 26. oktoober 2018. Vaadatud 16.03.2021.
  6. 6,0 6,1 6,2 New World Encyclopedia panustavad autorid (New World Encyclopedia contributors). "Novella". New World Encyclopedia, 13. detsember 2018. Vaadatud 16.03.2021.
  7. Fetherling, George. "Briefly, the case for the novella". Seven Oaks, 22. jaanuar 2006. Vaadatud 16.03.2021.
  8. Thorsson, Johann. "The World’s Best Novellas". 18 juuni 2012. Vaadatud 16.03.2021.
  9. "These Amazing Classic Books Are So Short You Have No Excuse Not To Read Them". Huffpost, 12. juuni 2013. Vaadatud 16.03.2021.
  10. Prescott, Orville. "Books of The Times". The New York Times, 28. august 1952. Vaadatud 16.03.2021.
  11. "Stalker". Tartu Linnaraamatukogu kirjandusveeb, Viimati muudetud 21.09.2020. Vaadatud 07.04.2021.
  12. "Indrek Hargla". Eesti Ilukirjanduse Andmebaas. Vaadatud 07.04.2021.
  13. Tarik, Elle. "Kirjastuse Tänapäev romaanivõistlus 2015". Tartu Linnaraamatukogu kirjandusveeb. Vaadatud 07.04.2021.