Lõuna-urvalind
| Lõuna-urvalind | |
|---|---|
 | |
|
| |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Värvulised Passeriformes |
| Sugukond |
Vintlased Fringillidae |
| Perekond |
Urvalind Acanthis |
| Liik |
Lõuna-urvalind |
| Binaarne nimetus | |
|
Acanthis cabaret | |
| Sünonüümid | |
|
Carduelis flammea cabaret, Carduelis cabaret, Acanthis flammea cabaret, Carduelis flammea | |
Lõuna-urvalind (Acanthis cabaret) on erinevatel andmetel urvalinnu alamliik või liik vintlaste sugukonnast urvalinnu perekonnast. Ta on urvalindude rühmast kõige väiksem, pruunim ja triibulisem.
Lõuna-urvalindu on kohatud ka Eestis.
Levila[muuda | muuda lähteteksti]
Lõuna-urvalinnu areaal oli varem seotud peaaegu ainult Briti saarte ja Alpidega, kuid viimastel aastakümnetel on ta levilat märkimisväärselt laiendanud. Briti saartel on ta laialt levinud haudelind, kuigi mõnedes Inglismaa piirkondades puudub. Ta pesitseb piki Põhjamere rannikut Kirde-Prantsusmaast kuni Saksamaa, Taani, Lõuna-Norra ja Edela-Rootsini. Alpide populatsioon on suurenenud ja levila on laienenud naaberaladele. Lõuna-urvalinnu idapoolseimad pesitsuspiirkonnad asuvad Lõuna-Poolas, Slovakkias ja Põhja-Rumeenias. Osa lõuna-urvalinde rändab talveks lõuna poole, teine osa talvitub oma pesitsuspiirkonnas.
Lõuna-urvalindu on introdutseeritud Uus-Meremaale (esmakordselt 1862. aastal), kus ta nüüd on tavaline.
Välimus[muuda | muuda lähteteksti]
Lõuna-urvalind on urvalinnust veidi väiksem ja märksa pruunikasruugema selja ning külgrinnaga, mis vastandub teravalt valge rinna ja kõhualusega.[1] Häälitsused, käitumine ja pesitsemine sarnane urvalinnuga.
Elupaik[muuda | muuda lähteteksti]
Asustab puistuid, põõsastikke, kultuurmaastikku ja luiteid. Alpides elab sageli lehise valdavusega okasmetsades. Tema edasilevimist soodustab muuhulgas okaspuuistanduste rohkenemine.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Jonsson, L. Euroopa linnud. Eesti entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2000, lk 514