Lõuna-Schleswigi Valijateühing

Lõuna-Schleswigi Valijateühing
Südschleswigscher Wählerverband Sydslesvigsk Vælgerforening Söödschlaswiksche Wäälerferbånd
Esimees	Christian Dirschauer
Asutamine	30. juuni 1948
Peakorter	Norderstraße 76, Flensburg, Schleswig-Holstein, Saksamaa
Ideoloogia	taani/friisi rahvusvähemuste huvid
Kohti Liidupäevas	1/736
Kohti Schleswig-Holsteini Maapäevas	4/69
Liikmete arv	3153 (2021)
Koduleht	https://www.ssw.de/

Lõuna-Schleswigi Valijateühing (saksa keeles Südschleswigscher Wählerverband, SSW; taani keeles Sydslesvigsk Vælgerforening, SSV) on Saksamaa regionaalpartei Schleswig-Holsteini liidumaal, mis esindab liidumaal taani ja friisi rahvusvähemusi.

Rahvusvähemusi esindava parteina ei oma SSW kindlat poliitsuunitlust vasak-parempoolsel skaalal, kuid parteipoliitika baseerub Põhjamaade heaolumudelil, pooldades seega tugevat heaoluriiki, aga samas ka rohkem vabaturulikku tööjõupoliitikat kui Saksamaa sotsiaalse vabaturumajanduse mudel.

SSW on oma tegevuse kestel tavaliselt olnud oppositsioonipartei, erandiks aastad 2012–2017.

Ajalugu

SSW moodustati 30. juunil 1948, kasvades välja Schleswig-Holsteini taani kultuuriühendusest Lõuna-Schleswigi Ühendus (Sydslesvigsk Forening) (SSF), mis 20. aprillil 1947 toimunud Schleswig-Holsteini maapäeva valimistel sai 9,3% häältest ja nii 6 kohta 70st. 1949. aastal võitis SSW ühe koha Liidupäevas, kui ületas Schleswig-Holsteini liidumaal 5% valimiskünnise, 1950. aasta maapäeva valimistel ületas SSW uuesti 5% valimiskünnise 5,5%ga, saades nii neli kohta 69st. Lääne-Saksamaa ja Taani vaheliste pingete tõttu taani vähemuse osas Lõuna-Schleswigis ja saksa vähemuse osas Põhja-Schleswigis tõstis Schleswig-Holsteini parempoolne valitsus (CDU-BHE-FDP-DP) 22. oktoobril 1951 valimiskünnise 7,5%le. SSW pöördus kohtusse, mispeale föderaalne konstitutsioonikohus tunnistas 5% "standardkünnisest" kõrgema valimiskünnise põhiseadusevastaseks, ning 5% künnis taastati.

1954. aasta Maapäeva valimistel sai aga SSW vaid 3,54% häältest, valimiskünniseks oli kas 5% häälte või ühe üksikmandaadilise koha võitmine. 1955. aasta Bonn-Kopenhaageni lepingutega vabastati SSW kui rahvusvähemust esindav partei 5% valimiskünnisest. Samas ei ole parteile tagatud kohustuslik esindatus – partei peab valimistel saama piisavalt hääli, et võita üks mandaat, 69-kohalises Schleswig-Holsteini maapäevas on selleks 1/69≈1,45%. 1953., 1957. ja 1961. aasta Liidupäeva valimistel ei võitnud SSW seetõttu ühtegi kohta, 1965.–2017. aastatel partei Liidupäeva valimistel ei osalenud ja 2021. aasta valimistel võitis ühe koha. Alates 1958. aasta valimistest on partei olnud Schleswig-Holsteini maapäevas alati esindatud, ka partei kehvema tulemuse korral (1983. aastal 1,31%) võitis SSW siiski ühe koha, viimastel valimistel 2022. aastal sai partei 5,72% häältega neli kohta.

2005. aasta Schleswig-Holsteini maapäeva valimiste järel sai SSW kahe kohaga kaalukellaks, kuna 69-kohalises Maapäevas sai parempoolne blokk (CDU-FDP) 34 kohta ja vasakpoolne (SPD-rohelised) blokk 33 kohta. SSW teatas, et ei soovi koalitsioonis osaleda, kuid oli nõus koalitsiooni toetama ja neil oli rohkem ühist keelt SPD kui CDUga. Liidumaa peaminister Heide Simonis (SPD) prooviski seepeale moodustada punarohelise koalitsiooni SSW välise toetusega. See kutsus aga esile kriitika CDU ja Saksamaa rahvuskonservatiivsete ringkondade poolt, kes väitsid, et SSW kui rahvusvähemusi esindav partei peaks jääma poliitiliselt neutraalseks, mitte käituma nagu "tavaline" partei, misjuhul tuleks partei eristaatus kaotada. Lõpuks aga sai punarohelise koalitsioon vaid 34 häält, puudu jäi üks hääl enamusest, mistõttu moodustati hoopis CDU-SPD suur koalitsioon.

2012. aasta maapäeva valimiste järel moodustas SSW koalitsiooni SPD ja rohelistega. Meedia ristis koalitsiooni "Taani valgusfooriks" (Dänen-Ampel), vihjates "valgusfoorikoalitsioonile" parteide värvide põhjal (SPD – punane, FDP – kollane, SSW – sinine) või "rannikukoalitsiooniks" (Küstenkoalition).