Lõuna-Dobrudža

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Bulgaaria (roheline) ja Rumeenia (tumesinine) tänapäevastes piirides. Ajalooline Dobrudža on kollakates toonides. Lõunapoolne helekollane osa on tänapäeval Bulgaariale kuuluv Lõuna-Dobrudža, põhjapoolne helekollane osa on tänapäeval Ukrainale kuuluv Dobrudža osa. Tumekollane on Rumeeniale kuuluv Dobrudža osa.

Lõuna-Dobrudža on (bulgaaria Южна Добруджа, Južna Dobrudža; rumeenia Dobrogea de Sud, aga ka Dobrogea Nouă ('Uus-Dobrudža'), Cadrilater ('nelinurk')) on ajalooline piirkond tänapäeva Bulgaarias, ajaloolise Dobrudža osa. Selle pindala oli 7565 km2.

Ala kuulus kuni 1913. aastani Bulgaariale. Pärast Bulgaaria kaotust Teises Balkani sõjas anti Lõuna-Dobrudža Bukaresti rahulepinguga 1913. aastal Rumeeniale. Nii Esimese maailmasõja eel kui ka järel toimus Lõuna-Dobrudžasse suur rumeenlaste kolonisatsioon.

Teise maailmasõja aegsete Balkani riikide piiride ümberkorraldamisega anti see ala 7. septembril 1940 Craiova lepinguga Bulgaariale tagasi. Lepinguga käivitus ka suur rahvastevahetus – Rumeeniast lahkus Bulgaariasse umbes 77 000 bulgaarlast, samal ajal kui Bulgaariast lahkus Rumeeniasse umbes 110 000 rumeenlast, sealhulgas Lõuna-Dobrudžast umbes 80 000 inimest.

Ehkki Pariisi konverentsi otsustega üldiselt tühistati Balkani riikide aastatel 1940–1944 toimunud piiride ümberkorraldus, jäeti ala ametlikult 1947. aastal Bulgaariale.

Lõuna-Dobrudža tänapäeva Bulgaarias[muuda | muuda lähteteksti]

Lõuna-Dobrudža ala kuulub tänapäeval Dobrichi ja Silistra piirkonda.