Läti mäetipp

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Läti mäetipp
Kõrgus 6218 m
Asukoht Tadžikistan / Kõrgõzstan
Ahelik, mäestik Pamiir
Esmavallutamine 1960
Koordinaadid 39° 21′ 46″ N, 73° 0′ 17″ E
Läti mäetipp (Tadžikistan)
Läti mäetipp
Tadžikistan

Läti mäetipp (vene keeles Пик Латвия, läti keeles Latvijas smaile) on mägi Pamiiris Taga-Alai mäeahelikus.[1]

Algselt kandis mägi ametlikult teist nime: Nõukogude Läti mäetipp (vene keeles Пик Советская Латвия). 2009. aasta veebruaris Tadžikistani presidendi Emomalii Rahmoni Läti-visiidi eel ilmus Tadžikistani valitsuse määrus Nõukogude Läti mäetipu ümbernimetamise kohta Läti mäetipuks.[2][3]

Mägi asub Tadžikistani ja Kõrgõzstani piiril. Halduslikult jääb ta Mägi-Badahšani (Tadžikistan) ja Oši oblastisse (Kõrgõzstan).

Mäe kõrgus on 6218 m.[1][2]

Ta asub Estonia mäetipu naabruses. Neid eraldab Nõukogude Läti kurusadul. Läti mäetipp kujutab endast suurt lääne suunas laugjat lumekuplit, mille juurest kulgeb lai lumehari Estonia mäetipu suunas, kagu suunas kulgeb sama lai lumehari Kõzõlagõni mäetipu suunas.[4]

Alpinism[muuda | muuda lähteteksti]

1960. aasta suvel korraldasid lätlased Pamiiri ekspeditsiooni Taga-Alai ahelikku, et tõusta seni nimeta olnud ja kellegi poolt käimata üle 6000 meetri kõrgusele mäetipule. Oktjabski liustikult startinud tipputõusu lõuna poolt juhtis Egberts Imants (sündinud 1927). Esmavallutatud mäetipu registreerimisel kanti 6218 m kõrgune tipp registrisse ja hiljem kaartidele kui "Nõukogude Läti mäetipp".[4]

Tipu vallutus oli ühtlasi lätlaste kõrgalpinismi avalöök – esimene lätlaste ekspeditsioon, milles täideti kavandatud kõrgtõusu sooritus.[4]

Hilisemad tipputõusud[muuda | muuda lähteteksti]

1979. aastal tõusid tippu Korženevskaja liustikult tõusu alustanud grupp mägimatkajaid Venemaalt.[4]

45 aastat pärast esmavallutust[muuda | muuda lähteteksti]

Möödus 45 aastat, enne kui Lätist lähetati uus ekspeditsioon Läti mäetipule.[4] 2005. aasta juuli teisel poolel lähenesid mäele põhja poolt Korženevskaja liustiku kaudu ja tõusid 1. augustil tippu uuel marsruudil alpiklubist Traverss Valdis Puriņš, Oleg Siļins, Viesturs Silenieks ja Andrei Kozakov ning paigaldasid tipus tipuplaadi kirjega "Latvija" (vaata fotol).[3]

9. augustil 2005 kohtus Riias Pamiirist naasnud ekspeditsiooni liikmetega Läti president Vaira Vīķe-Freiberga.[2]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]