Kümme tõotust
Kümme tõotust või kümme käitumisjuhist (sanskriti keeles daśaśīla; paali keeles dasasīla; tiibeti keeles tshul khrims bcu; hiina keeles ⼗戒 shijie; jaapani keeles jikkai) on budismis kõlblusnormide loend selle kohta, milliseid olukordi ja tegevusi inimene igapäevases elus peaks vältima.
Kümme tõotust on järgmised:
- Ma ei tapa;
- Ma ei varasta;
- Ma hoidun seksuaalsest üleastumisest;
- Ma ei valeta;
- Ma ei laima;
- Ma ei pahanda;
- Ma ei lobise;
- Ma ei ahnitse;
- Ma ei soovi halba;
- Ma hoidun valedest vaadetest.
Munkade ja nunnade elukorralduse aluseks ning munga- ja nunnaõpilaste põhilisteks käitumisjuhisteks on järgmised kümme tõotust:
- Ma ei võta tunnetava olendi elu;
- Ma ei võta seda, mida mulle pole antud;
- Ma hoidun seksuaalsest üleastumisest;
- Ma hoidun valest kõnest;
- Ma hoidun joobeseisundist;
- Ma hoidun valel ajal söömisest;
- Ma hoidun tantsust, laulust, muusikast ja etendustest;
- Ma ei kanna ehteid, ei kasuta lõhnaaineid ega kaunista ennast;
- Ma ei istu kõrgel istmel ega maga kõrgel asemel;
- Ma ei võta vastu raha.
Need juhised on esitatud Khuddaka-nikāya kogumikus «Lühikesed õpetussõnad» peatükis «Kümme õppimisjuhist» (paali keeles dasasikkhāpada), eesti keeles Linnart Mälli tõlkes (2004).[1]