Kylfingid

Allikas: Vikipeedia

Kylfingid oli tõenäoliselt läänemeresoome päritolu rahvas, kes oli aktiivne viikingiaegses Põhja-Euroopas. Mitmed õpetlased, sealhulgas Edgar V. Saks, Carl Christian Rafn, B. Briem ja Sigurður Nordal toetavad seisukohta, mille kohaselt kylfingid tähendab vadjalasi.[1]

Kylfingite tegevuse kirjeldusest Norra kuninga Harald Kaunisjuukse ajal (860-933), nagu sellest jutustab Egill Skallagrimssoni saaga, nähtub, et praeguses Põhja-Soomes põrkasid kokku Skandinaavia kuningate ja Põhja-Venemaad valitsevate kylfingite huvid laplaste ekspluateerimise küsimustes.

Kylfingitest räägivad ka Kreeka teated, mis osutavad samuti Põhja-Venemaale. Vene allikad nimetavad ilmselt samu kylfingeid kolobjaagideks.

Ungarlaste suurvürst Taksony olevat Gesta Hungarorumi järgi palganud ungari läänepiiri valvama Kölpény´id (kölpények), kes tulnud Venemaalt. Nad võtsid osa paljudest ungari sõjakäikudest ja sõdisid ka Svjatoslav I-ga Bulgaaria vastu. Kölpényeid on samuti kylfingide alla loetud (ehkki üksmeel puudub).

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Edgar V. Saks. Eesti viikingid. Tallinn 2005. Lk. 128.