Mine sisu juurde

Kuur

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel kõneleb kõrvalhoonest; süstemaatilise ravijärgu kohta loe artiklit Ravikuur.

Tartule iseloomulik kahekorruseline kuur Näituse ja Kooli tänava nurgamaja õues

Kuur (ka: sara; Saaremaal vaja) on kerge ehitusega kõrvalhoone kütuse, materjalide, transpordivahendite, tööriistade vms hoidmiseks.

Koguva küla Hansu talu mõrrakuur
  • Traditsiooniliselt hoitakse Eesti ahiküttega majapidamistes kuuris küttepuitu, briketti või muud küttematerjali.
  • Samas nimetatakse kuuriks ka varjualuseid, mis kaitsevad liiklusvahendeid ilma ja (mõnikord) varguse eest. Selles tähenduses kõneldakse
    • tõllakuurist ja
    • paadikuurist,
    • vanapäraselt ka autokuurist ehk garaažist ja
    • lennukikuurist ehk angaarist.
    • Võrgukuurides hoitakse ja kuivatatakse kalavõrke, seepärast on need vahel lahtisemad kui teised kuuritüübid, kas siis suurte laialt avatavate ustega või isegi mõne seinata.
    • Pritsukuurist kui tuletõrjevahendite hoiukohast.
Tilsi mõisa puukuur

Enamasti on kuure Eestis ehitatud puidust, ent kasutatud on ka kive, vineeri, plekki või muid (tihti improviseeritud) materjale, uuemal ajal näiteks plastmassi. Sageli ehitati kuure ümber teistest kõrvalhoonetest (või ka teisteks kõrvalhooneteks) nagu pesuköögid ja suveköögid.

Kohati on kuuridel olnud Eesti arhitektuuris tähtis osa, paadi- ja võrgukuurid on ilmestanud kalurikülasid juba sajandeid. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses olid mõne Eesti linna (eriti Tartu ja Tallinna) agulites levinud kahekorruselised kuurid, tänapäeval neid enam peaaegu ei ehitata.

Hobuveokite kuurid paiknesid enamasti hobusetalli lähedal. Sageli olid hobuveokikuur ja tall kokku ehitatud (nt. tall-tõllakuur).

Kuuri tavapärastest tähendustest kaugem on surnukuur: tavaliselt haigla juures asuv ehitis või ruum, kus hoitakse surnukehi. Surnukuure esineb ka krematooriumite ja anatoomikumide juures.