Kuulmekäik
 | See artikkel vajab toimetamist. (September 2007) |
Kuulmekäik ehk välimine kuulmekäik (ladina keeles meatus acusticus externus) on paljudel selgroogsetel peas paiknev kõrva osa, mis algab välimise kuulmeavaga ning lõppeb trummikilega.
Välimine kuulmekäik moodustub oimuluust ja kõhrest.[1] Oimuluu vastav kanal on välimise kuulmekäigu luulise osa toeseks ja kõhreline osa on kõrvalesta kõhre jätkuks.[2]
Välimisele kõhrelisele kuulmekäigule kinnitub kõrvalest (olemasolul). Kõhrelist osa vooderdav nahk on õhuke ning seda katavad karvad ja kõrvavaigunäärmed. Kõrvavaigunäärmed komplekteerivad kõrva kaitsvat nõret – kõrvavaiku (cerumen).
Välimise kuulmekäigu areng, anatoomia, morfoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.
Imetajatel
[muuda | muuda lähteteksti]Inimestel
[muuda | muuda lähteteksti]Kuulmekäigu ülesanne on edasi juhtida helilainete võnkeid. Akustiliselt toimib väline kuulmekäik resonaatorina, mille maksimum on umbes 4 kHz.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Meditsiinisõnastik" 850:2004.
- ↑ Meeli Roosalu."Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 235, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Spider Found Living In Woman's Ear Canal (PHOTO), veebiversioon (vaadatud 11.02.2014) (inglise keeles)
- Sissekanne Encyclopaedia Britannicas
- Sissekanne Terminologia Anatomicass A15.3.01.045: Meatus acusticus externus. Välimine kuulmekäik