Kutsu-Juku seiklusi

Allikas: Vikipeedia
Juku põrgus lõõtspilli mängimas. Sama stseen on kujutatud ka mälestusplaadil Tallinnas Suur-Karja tänaval.

"Kutsu-Juku seiklusi" oli esimene Eestis valminud ja ekraanile jõudnud joonisfilm ehk animafilm[1].

Autorid[muuda | muuda lähteteksti]

Režissöör oli Voldemar Päts, produtsent Aleksander Teppor ja joonistaja karikaturist Elmar Jaanimägi.

Sisu[muuda | muuda lähteteksti]

Tegemist oli groteskse lühifilmiga. Arvati, et naljafilmi (originaalkeelepruugis "trikkfilmi") tegelaskuju loomisel tootmisel võeti eeskuju Disney Miki-Hiirest. Juku ratsutab põrsaga, võitleb kurega, konnaga ja varesega, siseneb kännu ja raadiolainete kaudu põrgusse, kus näeb tantsivat luukeret ja tuldsülgavat draakonit. Filmikaadrite vahel on selgitavad tekstid.

Muusika toodeti "AS Tormolen * Ko, Parlophon" plaatidele, mis salvestati arvatavasti Saksamaal.

Tootmine ja ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Filmi valmistati 1930 a jooksul Aleksander Teppori fotostuudios Tallinnas Suur-Karja 9 ja peamiselt Eesti Karskusseltsi toetusel. Kokku tehti 5000 joonistust ja filmilindi pikkus oli 180 m ehk 6 minutit. Sellest on säilinud u 100 m lõik kestusega 4 minutit. Lõplikult valmis film alles 17. aprilliks 1931, etendudes esmalt Tallinnas kinos "Modern" ja seejärel Tartus kinos "Capitol" 7. novembril. Film oli algselt mõeldud seriaalina. Valmistati ette ka 2. osa pealkirjaga Juku seiklused maal ja veel, mis ei saanud aga valmis ning ei ole säilinud. Edasisele tootmistegevusele sai paljuski saatuslikuks alanud majanduskriis, aga küllap ka tootmisraskused, sest keerukate joonisfilmide kvaliteetne tootmine oli sel ajal jõukohane pigem suurriikidele.

1940. a peitis Aleksander Teppor filmi koopia okupatsioonivõimude eest Tartusse Eesti Karskusseltsi arhiivi ja see avastati Tartus Eesti Ajalooarhiivist 1986. a.

2001. a toimus filmi restaureerimine Eesti Filmi Sihtasutuse poolt.

Mälestustahvel Suur-Karja tänaval

30. novembril 2001. a avati Tallinnas Suur-Karja 9 ees kõnniteel mälestusplaat filmile ja filmi tootjaile.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://www.efis.ee/et/inimesed/id/20424/bibliograafia