Kutsesaladus
Kutsesaladus (ingl professional secret) on advokaadi kohustus hoida kõik andmed, mis talle õigusteenust osutades teatavaks on saanud, saladuses, välja arvatud juhul, kui seaduse järgi on teabe avaldamine kohustuslik või klient on selleks volituse või nõusoleku andnud.[1]
Konfidentsiaalsuskohustuse ehk kutsesaladuse hoidmise kohustus tuleneb advokatuuriseaduse §-st 45 ning Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi kommenteeriv säte § 5 selgitab kohustuse sisu. Samuti ei tohi advokaat avaldada talle õigusteenuste eest makstud tasu suurust ega õigusteenuse saamiseks advokaadi poole pöördumise põhjust. See kohustus ei laiene riigi õigusabi osutamise ning selle eest makstava tasu suhtes.[2] Advokaat peab õigusteenust osutades saladuses hoidma ka teabe saamise allikat.[1]
Kohustus ei lõppe kindla aja pärast, vaid kehtib ka peale töötegevuse lõppemist. Nii saab klient kindel olla, et advokaat vaikib talle avaldatust ka pärast kliendisuhte lõppemist.[1] Kutsesaladuse kohustus kehtib advokaadibüroo ja advokatuuri töötajatele, samuti avalikule teenistujale, kes on oma teenistuskohustusi täites kutsesaladusest teadlikuks saanud.[2] Advokaadi eesmärk on saavutada kliendiga usaldussuhe. Kui advokaadibüroo töötajad tohiksid informatsiooni kolmandatele isikutele avaldada, ei sooviks kliendid infot anda.[1]
Kutsesaladuse põhjendus[muuda | muuda lähteteksti]
Kutsesaladuse kohustusel kui kutsetagatisel on kaks põhilist külge. Esmatähtis on advokaadi kohustus kliendilt talle avaldatud andmeid mitte avaldada. Selle kohustuse rikkumisel vastutab advokaat nii kutse-eetika nõude rikkumise eest kui ka karistusseaduse § 157[3] kohaselt isikuandmete ebaseadusliku avaldamise koosseisu täitmise eest.[1] Oluline on ka kindlus, et kolmandatel isikutel, k.a ametiasutustel, puudub õigus advokaadilt salajaste andmete avaldamist nõuda.[1]
Kutsesaladuse ulatus[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti Advokatuuri eetikakoodeks sõnastab konfidentsiaalsuse kaitseala ulatust kui väga avarat, nii kaitstava sisu ulatuse asjus kui konfidentsiaalsuse kui kutsetagatise tagatuse osas.[1]Advokaadi kohustus on saladuses hoida igasugune teave ning teabe allikas, mis talle seoses õigusteenuse osutamisega teatavaks on tehtud.[1] Samuti peab konfidentsiaalsena hoidma õigusteenuse eest maktsud tasu suuruse. Advokatuuri aukohus on öelnud, et distsiplinaarsüüteona ei lähe arvesse õigusteenuse osutamisel teatavaks saanud andmete avaldamine osas, mis advokaadile kliendisuhtega seoses teatavaks on saanud, kuid mis on samaaegselt või varem olnud avalikest allikatest kättesaadav.[4] Seda arvesse võttes kehtib kutsesaladuse hoidmise kohustus õigusabi osutamisel ulatuses, milles avaldatud teave pole muul viisil avalikkuse ette jõudnud.[1]
Teisel isikul võib olla õigus saada advokaadilt konfidentsiaalsuskohustuse käigus saadud infot, kui ta on advokaadi kliendi eestkostja.[1] Advokaat peab sellisel juhul arvestama, et eestkostjal on õigus nõuda andmeid ainult ulatuses, millele tema eestkostja õigused kehtivad. Vastasel juhul saab advokaat kutsesaladuse avaldamisest keelduda.[1]
Kuna advokaaditasu summa tuleb kohtukulude väljamõistmiseks kohtule esitada, ei kehti kutsesaladuse kohustus asjas osalenud advokaadi õigusteenuse kulude sissenõudmise kohta.[1]
Samuti võib seadus advokaati kutsesaladuse raames saadud teavet ilma kliendi nõusolekuta kohustada, et ennetada terrorismi ja rahapesu.[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 Eesti Advokatuuri eetikakoodeks. https://advokatuur.ee/bib/i/index.html?book=Eesti_Advokatuuri_eetikakoodeks.epub. Vaadatud 18.10.2019
- ↑ 2,0 2,1 Advokatuuriseadus. — RT I, 19.03.2019, 51
- ↑ Karistusseadus. — RT I, 19.03.2019, 30
- ↑ Aukohtu 25.09.2014 otsus