Kubemesong

Allikas: Vikipeedia
Kubemesong
Klassifikatsioon ja välisallikad
Hernia.JPG
Eestikeelne nimi Kubemesong
Ladinakeelne nimi Hernia inguinalis
RHK-10 kood K.k
RHK-9 kood 550
DiseasesDB 6806
MedlinePlus 000960
eMedicine 2703 
MeSH C06.405.293.249.437

Kubemesong (ladina k. Hernia inguinalis, inglise k. inguinal hernia) on soolestiku väljasopistumine läbi kubemekanalis tekkinud avause nahaalustesse kudedesse. See on väga levinud (risk meeste puhul 27%, naistel 3% [1]). Kubemesonga tuleb kindlasti opereerida. Vastasel juhul võib song tekitada ohtlikke tüsistusi. [2]

Tekkepõhjused[muuda | muuda lähteteksti]

Kubemesong tekib kubemepiirkonda nõrkade alakõhulihaste ja kubemesidemete vahele. Avaust, millest peensool või rasvik väljas sopistub, nimetatakse songaväratiks. Songa peamine tekkepõhjus on kõhuõõnes tõusev rõhk, mis tekitab lisapingeid kõhukelmele, ning nõrgenenud kude, mis ei pea pingele vastu. Songa teket võivad soodustada raskuste tõstmine, ülekaalulisus, krooniline kõhukinnisus, allergikutel pidev aevastamine ja suitsetamisest tingitud köha. Naistel võib tekkida song ka raseduse ajal. Kubemesong võib olla kaasasündinud ning geneetiliselt päritud.

Songad on erineva suurusega. Läbi songavärati võib välja tungida ainult väike osa soolest või mitmed soolelingud. Song suureneb tavaliselt pikkamööda. Välja sopistunud osa võib kõhuõõnde tagasi libiseda ning song olla nähtav ja tuntav ainult seistes. Reponeeruvat songa on võimalik ka ise lamades tagasi lükata. Mittereponeeruv song jääb songaväratisse kinni ning seda ei saa tagasi lükata. [2]

Kitsa songavärati puhul võib esineda pitsumine koos soolesulguse või kõhukelmepõletikuga, mis nõuab erakorralist operatsiooni ja suurendab operatsiooniga kaasnevaid riske. Selliste komplikatsioonide tekke aega ei ole võimalik ennustada ning nende esinemise risk on madal (0,2% patsientidel aastas esineb soole sulgumist või muljumist)[3], kuid pigem vältida nende tekkimist. Selline kirurgiline sekkumine võib põhjustada operatsioonijärgseid valusid, mis kestavad kauem kui 3 kuud. Valud võivad segada töötamist, magamist, piirata füüsilist aktiivsust ning tekitada stressi[4].

Sümptomid[muuda | muuda lähteteksti]

Alguses võib song olla vaevusteta, kuid ajapikku haiguse tunnused siiski avalduvad. Sümptomiteks on terav valu või ebamugavustunne treeningutel ja raskuste tõstmisel, kõhukinnisus, gaaside peetus. Pitsunud songa puhul võivad soolestikus tekkida verevarustuse häired. Sellega kaasnevad tugev valu, oksendamine, palavik ja verine väljaheide.

Eristusdiagnostika näitab, et kubemesonga peamised sümptomid sarnanevad selliste haigustega:[5]

Patofüsioloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Kubemesongasid jagatakse tekke järgi otsesteks ja kaudseteks. Otsese kubemesonga puhul sopistub sooleosa välja kõhukelmes olevate nõrkade kudede vahelt. See võib esineda täiskasvanutel, kes teevad rasket füüsilist tööd või kuuluvad riskigruppi.[6] Kaudse kubemesonga puhul sopistub sooleosa välja suurenenud kubemekanali kaudu. Meestel järgib kubemesong sama teed kui laskuvad munandid, mis migreeruvad alakõhust munanditesse kuseteede ja suguelundite arengu käigus. Suurenenud kubemekanal, mille kaudu laskuvad munandid, võib olla üks põhjus, miks meestel on kubemesong 25 korda tõenäolisem kui naistel. Mitmed mehhanismid, nagu kubemekanali tagumise seina tugevnemine ja kõhuõõnes oleva rõhu kompenseerimine, aitavad ennetada songa teket, kuid veel ei ole kindlaks tehtud nende faktorite tähtsust songa ennetamiseks. Füsioloogia koolkond arvab, et songa risk tuleb füsioloogilistest erinevustest patsientide vahel, kes kannatavad songa all ja kes mitte, nimelt aponeurootiliste pikenduste olemasolust kõhuseina aponeurootilises kaares. [4]

Songavöö[muuda | muuda lähteteksti]

Songavööd ehk bandaaži kandes saab vähendada vaevusi. Seda saab kasutada kuni operatsioonini, mitte kauem.[7][8] Songavöö peaks hoidma songa kõhus ja ei lase sellel välja sopistuda. See ei ravi, ja kui padjad on liiga kõvad ning suruvad liiga tugevalt songale, võivad põhjustada löövet, arme ning songavärati suurenemist. Lisaks on enamikul vöödest vanemad disainilahendused ning need ei suuda tõhusat leevendust pakkuda, sest padjad ei püsi songa peal. Moodsamatel songavöödel on uuem tehnoloogia ning garanteeritud tõhusus. Padjad on teistsuguse kujuga ning püsivad kindlalt songa peal. Kuigi puuduvad veel tõendid, et bandaaž hoiab ära songa suurenemise, pakub ta tuge igapäevategevustes ning kindlust ja mugavust füüsiliselt rasketes ülesannetes. Songavöö võib ka suurendada komplikatsioonide tekke riski. Seda ei tohiks kanda, kui on tekkinud pitsunud song, sest sellisel juhul tekitab ta suuremat rõhku sõlme läinud sooltele ning võib häirida verevarustust songas. See omakorda teeb operatsiooni keerulisemaks. Ka elastikpüksid, mida kasutavad sportlased, pakuvad toetust väiksema kubemesonga puhul.[9]

Kirurgilised ravimeetodid[muuda | muuda lähteteksti]

Tänapäeval on kaks kõige populaarsemat kirurgilist meetodit kubemesonga opereerimiseks laproskoopia ning Lichtensteini meetod.

Lichtensteini meetodi puhul tehakse sisselõige songa kohale, lükatakse tagasi väljasopistunud osa ning songavärati kohale kubemekanalis õmmeldakse võrk. See hoiab ära uue songa tekke ning ei tekita pingeid songaväratit ümbritsevates kudedes. Patsiendid lastakse koju juba paar tundi pärast operatsiooni ning kirjutatakse välja valuvaigisti ja põletikuvastane ravim. Liikuma peab hakkama kohe, kui valu alakõhus taanduma hakkab.[10]

Laproskoopilisel operatsioonil tehakse ühe suure asemel mitu väikest sisselõiget. Läbi ühe sisselõike viiakse naha alla fiibertoru küljes olev kaamera ning läbi teiste instrumendid, millega operatsiooni teostatakse. Laproskoopial kasutatakse songavõrku, mis asetatakse spetsiaalsete kinnititega songaväratile või surub rõhk kõhus selle ise kinni.[11] Kuna laproskoopia korral puudub suur haav, on vähem veritsust, paranemise aeg tunduvalt lühem ning põletiku tekkimise tõenäosus on väiksem.[12][11] Kubemesonga puhul on täheldatud, et kui laproskoopiat viib läbi vähekogenud arst, siis taasavaldumise risk on suurem kui avatud operatsioonil.[13]

Songavõrk[muuda | muuda lähteteksti]

Songavõrgud jaotakse kahte rühma: sünteetilised mittelagunevad võrgud ning biovõrgud. Sünteetilised songavõrgud on tavaliselt valmistatud polüpropüleenist või polüestrist. Kergemad songavõrgud põhjustavad vähem ebamugavust kui raskemad.[14] Mõned songavõrgu komplektid koosnevad lagunevatest kinnititest ja mittelagunevast võrgust. Mittelagunev võrk kinnitatakse songaväratile lagunevate kinnititega, mis aja jooksul lahustuvad, ning alles jääb vaid võrk.[15]

Lagunevad biovõrgud koguvad populaarsust, sest nendega ei kaasne sageli komplikatsioone. Neid saab kasutada ka põletikuliste songade puhul. Biovõrku kasutatakse inimestel, kellel tekib sünteetilise võrgu vastu allergiline reaktsioon, esinevad tüsistused või songavõrk kipub voltuma.[16] Biovõrk on valmistatud loomdermisest või sea peensoole submukoosast.[16] Biovõrgu kohta ei ole tehtud palju uuringuid, kuid ravimitööstus ennustab, et aastaks 2016 on Ameerikas sünteetiline võrk asendatud biovõrguga.[17]

Võimalikud tuimastused operatsiooni läbiviimiseks:

  • üldnarkoos – patsient ei ole meelemärkusel ega tunne valu.
  • kohalik tuimastus – tuimastatakse vaid opereeritav piirkond.
  • spinaalanesteesia – tehakse tuimastav seljasüst, mis muudab alakeha paariks tunniks tundetuks. Patsient ei saa alakeha liigutada.

Operatsioonijärgne periood[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast operatsiooni ei tohi esimese kolme kuu jooksul tõsta raskusi üle 10 kg. Aktiivne eluviis hoiab ära trombide tekke ning haav paraneb kiiremini. Sportimisega tuleb algul ettevaatlik olla, sest liigne koormus kubemepiirkonnas võib tekitada tüsistusi. Seksuaalsuhe on soovitatav alates neljandast nädalast. Paistetus ja verevalumid peaksid selleks ajaks olema kadunud ning meestel munanditel turse taandunud.[18]

Riskid ja kõrvalnähud[muuda | muuda lähteteksti]

Songa operatsiooniga võivad kaasneda ka tüsistused. Haava alla koguneb veri või kehavedelikud, mis võivad põhjustada põletikku. Pärast operatsiooni tekkiv turse on normaalne, kuid kui see pole neljandaks nädalaks kadunud, tuleb pöörduda arsti poole. Võib tekkida ka infektsioon, mille ärahoidmiseks tuleb võtta antibiootikume. Infektsioon avaldub tavaliselt esimese nädala jooksul. Kui antibiootikumid ei mõju, tuleb songavõrk eemaldada. Lichtensteini meetodi puhul võib esineda krooniline valu (20%), jäikus haava juures, ebamugavustunne alakõhus, isheemiline munandipõletik, valulik ejakulatsioon (12%) või ejakulatsiooni puudumine ning munandite atroofia. [19][20][21][22] Laproskoopia ei välista tüsistuste teket, kuid võimalus, et mõni avaldub, on väiksem.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. John T Jenkins, Patrick J O’Dwyer (2008). "Inguinal hernias". BMJ 336 (7638): 269–272. PMC 2223000. PMID 18244999. doi:10.1136/bmj.39450.428275.AD. 
  2. 2,0 2,1 "Kubemesonga ravi (review)". Põhja-Eesti Regionaalhaigla. 
  3. Fitzgibbons RJ, Giobbie-Hurder A, Gibbs JO, et al. (Jaanuar 2006). "Watchful waiting vs repair of inguinal hernia in minimally symptomatic men: a randomized clinical trial". JAMA 295 (3): 285–92. PMID 16418463. doi:10.1001/jama.295.3.285. 
  4. 4,0 4,1 Rosenberg, J; Bisgaard, T; Kehlet, H; Wara, P; Asmussen, T; Juul, P; Strand, L; Andersen, FH et al. (2011). "Danish Hernia Database recommendations for the management of inguinal and femoral hernia in adults". Danish medical bulletin 58 (2): C4243. PMID 21299930. 
  5. Trudie A Goers; Washington University School of Medicine Department of Surgery; Klingensmith, Mary E; Li Ern Chen; Sean C Glasgow (2008). The Washington manual of surgery. Philadelphia: Wolters Kluwer Health/Lippincott Williams & Wilkins. ISBN 0-7817-7447-0. 
  6. "Direct Inguinal Hernia". University of Connecticut. Vaadatud 6. mai 2012. 
  7. Snowden; Weiss, John. Surgical and Dental Instruments Catalogues from the Civil War Era. Norman Publishing. ISBN 978-0-930405-72-4. Vaadatud 2008-04-20. 
  8. songavöö. 
  9. Purkayastha S, Chow A, Athanasiou T, Tekkis P, Darzi A (2008). "Inguinal hernia". Clin Evid (Online) 2008. PMC 2908002. PMID 19445744. 
  10. Lichtenstein, IL; Shulman, AG (1986). "Ambulatory outpatient hernia surgery. Including a new concept, introducing tension-free repair". International surgery 71 (1): 1–4. PMID 3721754. 
  11. 11,0 11,1 "Hernia – laparoscopic surgery (review)". National Institute for Health and Clinical Excellence. 2004. Vaadatud 2007-03-26. 
  12. http://www.mayoclinic.org/minimally-invasive-surgery
  13. Neumayer, Leigh; Giobbie-Hurder, Anita; Jonasson, Olga; Fitzgibbons, Robert; Dunlop, Dorothy; Gibbs, James; Reda, Domenic; Henderson, William et al. (2004). "Open Mesh versus Laparoscopic Mesh Repair of Inguinal Hernia". New England Journal of Medicine 350 (18): 1819–27. PMID 15107485. doi:10.1056/NEJMoa040093. 
  14. Agarwal, Brij B.; Agarwal, Krishna A.; Sahu, Tapish; Mahajan, Krishan C. (2010). "Traditional polypropylene and lightweight meshes in totally extraperitoneal inguinal herniorrhaphy". International Journal of Surgery 8 (1): 44–7. PMID 19853672. doi:10.1016/j.ijsu.2009.08.014. 
  15. Negro, P.; Gossetti, F.; Dassatti, M. R.; Andreuccetti, J.; d’Amore, L. (2011). "Bioabsorbable Gore BIO-A plug and patch hernia repair in young adults". Hernia. doi:10.1007/s10029-011-0886-x. 
  16. 16,0 16,1 Gina Adrales, M.D. Biological Meshes – Indications and Shortcomings. Challenging Hernias Post-Graduate Course. 12thWorld Congress of Endoscopic Surgery. April 15, 2010
  17. US Markets for Soft Tissue Repair Devices 2012
  18. "songaoperatsioon". Ida-Tallinna keskhaigla. 
  19. Wantz, GE (1993). "Testicular atrophy and chronic residual neuralgia as risks of inguinal hernioplasty". The Surgical clinics of North America 73 (3): 571–81. PMID 8497804. 
  20. Ridgway, P.F.; Shah, J.; Darzi, A.W. (2002). "Male genital tract injuries after contemporary inguinal hernia repair". BJU International 90 (3): 272–6. PMID 12133064. doi:10.1046/j.1464-410X.2002.02844.x. 
  21. What is a Vas Deferens? and what does it have to do with dysejaculation?
  22. Aasvang, Eske Kvanner; Møhl, Bo; Bay-Nielsen, Morten; Kehlet, Henrik (2006). "Pain related sexual dysfunction after inguinal herniorrhaphy". Pain 122 (3): 258–63. PMID 16545910. doi:10.1016/j.pain.2006.01.035.