Kroon (institutsioon)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Jean Fouquet. "Charles VI kroonimine Reimsi katedraalis (4. novembril 1380)»

Kroon ehk riigivalitseja võimupädevuse kinnitus oli ja on riikide, kus valitsusvormiks oli monarhia, monarhi ainuisikulise valitsusvormi kujundlik väljendusvorm.

Euroopa kuningriikide kuningavõimu võimu aluseks keskajal oli kuningriigi kroonitud valitseja ainuvõim, kelle allusid kogu valitseja valitsemisalade suurfeodaalid ja kuningriikide alamad.

Kuna riikide – kuningriikide kõrgemat valitsemist ja poliitilist juhtimist teostas ainuisikuliselt riigivalitseja, siis andsid vasallid oma ustavusvande ja said oma läänid isiklikult kuningalt, kellest isiklikult nad sõltusid.

Riigivalitsejad said juriidilise legitiimuse riigi juhtimiseks läbi kroonimise, mille käigus harilikult riigi kõrgeim vaimulikkonna esindaja peapiiskop kroonimistseremoonia lõpus asetas valitseja pähe riigivalitsejavõimu sümboli kuninga/keisri või tsaarikrooni.

Valitsejavõimu sümbol kroon on roomakatoliku kiriku kultuuriruumi päritolu, kreekakatoliku kirik ja Vene Õigeusu Kirik mõjul oli Venemaal tsaarivõimu ühe atribuudina valitsejakrooniks Ida-Rooma keisririigi kaudu Venemaa valitsejateni jõudnud Monomahhi müts, mida kasutasid Moskoovia ja hiljem Venemaa valitsejad.

Rootsi krooni institutsioon Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Eestimaa ajaloos on kasutatud mõistet "Rootsi kroon", Rootsi ajal Rootsi kuningavõimuga seoses, mil see tähendas Rootsi kuningate: Gustav II Adolf (16111632), Kristiina (1632–1654), Karl X Gustav (1654–1660), Karl XI (1660–1697), Karl XII (1697–1718) poolt esindatud Rootsi kuningriigi võimu tegevust Rootsi kuningriigi Idaprovintsides: Eestimaa, Liivimaa ja Ingerimaa provintsides.

Tšehhi kroon[muuda | muuda lähteteksti]

Tšehhi kroon oli Tšehhi kuningate võimu all olnud vaid Tšehhi riigi sümbol. 10. ja 11. sajandil ühendati Tšehhia pärusvaldused, Moraavia mark ja Kladsko krahvkond valitsevate Přemysliidide dünastia hertsogite võimu alla. Tiitel kinnitati lõpuks kuningas Friedrich II poolt 1212. aasta Sitsiilia kuldbullaga.

Next.svg Pikemalt artiklis Tšehhi krooni maad

Aragóni kroon[muuda | muuda lähteteksti]

Aragóni kroon oli paljude tiitlite ja riikidega personaal- ja dünastiline unioon Aragóni kuninga kätes. Oma võimu tipul 14. ja 15. sajandil kontrollis Aragóni kroon suurt osa tänapäeva Ida-Hispaaniast ja Kagu-Prantsusmaast, samuti mitmeid suuri saari ja mandrivaldusi Vahemere kallastel kuni Kreekani välja. Krooni valduste osad olid poliitiliselt ühendatud ainult kuninga tasemel.

Next.svg Pikemalt artiklis Aragóni kroon

Briti kroon[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Briti kroon