Kronborgi loss
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
| Kronborgi loss | |
|---|---|
 | |
| Üldandmed | |
| Asukoht | Sjælland, Taani |
| Stiil | renessanssarhitektuur |
| Ehituse algus | 1420. aastad |
| Koordinaadid | 56° 2′ 19″ N, 12° 37′ 19″ E |
 | |
 UNESCO maailmapärand | |
| Tüüp | kultuurimälestis |
| Kriteeriumid | IV |
| Viited | 696 |
| Piirkond* | Euroopa ja Põhja-Ameerika |
| Nimekirja arvatud | 2000 (24. istung) |
| * Regioon on UNESCO määratletud | |
Kronborgi loss (taani keeles Kronborg) on loss Helsingøri lähedal Sjællandil Taani ja Rootsi vahelise Øresundi väina kõige kitsama koha ääres: seal on väin 4 km lai. Seetõttu oli lossil minevikus tähtis osa Läänemere kaubavoogude kontrollimises.
Kronborgi loss on üks olulisimaid renessansslosse Põhja-Euroopas. 30. novembril 2000 kanti loss UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Maailmas on Kronbergi loss tuntud William Shakespeare'i näidendi "Hamlet" tegevuskohana. Näidendis ei nimetata lossi Kronborgiks, vaid Helsingøri (Elsinore) lossiks. Loss ehitati Shakespeare'i eluajal; ajal, millest "Hamleti" sündmustik räägib, polnud seda veel olemas, kuid nüüd nimetatakse lossi mitteametlikult ka Hamleti lossiks.[1]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
1420. aastatel laskis Taani kuningas Erik Pommerist ehitada Krogeni linnuse, et kontrollida väina kaudu toimuvat laevaliiklust ja nõuda väina läbivatelt laevadelt makse.
1585. aastal lasi Frederik II linnuse ehitada ümber renessansslossiks ja nimetas selle Kronborgiks.
1629. aastal põhjustas kahe töömehe ettevaatamatus suure tulekahju, millest jäi puutumata vaid lossikabel. Christian IV alustas renoveerimistöid ja 1639. aastaks suudeti taastada välisilme, kuid interjööri ei saadudki taastada.
1658. aastal vallutasid Kronborgi rootslased Carl Gustaf Wrangeli juhtimisel. Seetõttu ehitati aastatel 1688–1690 lossi ümber fort, lisati täiendav kaitseliin ja mitu kaitsevalli.
Mööduvad laevad pidid maksma tolli, mille väärtus sõltus kapteni deklareeritud lastiväärtusest. Taani kuningal oli õigus kogu last deklareeritud summa eest ära osta. Nii takistati kapteneid liiga väikest summat deklareerimast.[viide?]
Aastail 1739–1900 kasutati forti vanglana ning vange rakendati kindlustustöödel. Vangid jagati kahte rühma: need, kes kandsid kergemat karistust ja võisid töötada väljaspool lossimüüre, ning need, kes kandsid raskemat karistust ja võisid töötada vaid müüride vahel. Vastavalt nimetati vange ausateks ja aututeks. Mõlema rühma vangid pidid kandma ahelaid ja magama külmades rõsketes vangikongides.
17. jaanuarist 30. aprillini 1772 hoiti lossis vangis kuninganna Caroline Mathildet (George III õde).
Aastail 1785–1922 oli loss sõjaväe juhtimise all ning nende aastate jooksul viidi lõpule hulk renoveerimistöid.
Esimest korda etendati Shakespeare'i näidendit "Hamlet" Kronborgi lossis Shakespeare'i 200. surma-aastapäeval 1816. Esinemispaik oli lossi lõunatorn ja näitlejad olid kindluse garnisoni sõdurid. Sellest ajast on lossis korduvalt "Hamletit" etendatud. 1964 filmiti lossis näidendi televersioon.
Kronborgi loss ja Eesti[muuda | muuda lähteteksti]
Kui 1963. aasta suvel filmis Lenfilmi võttegrupp (režissöör Grigori Kozintsev, peaosatäitja Innokenti Smoktunovski) Türisalu panga astangutel ja Vääna-Jõesuu rannas "Hamletit", ehitati filmivõteteks sinna ka Kronborgi lossi makett. Kohta hakati rahvasuus Hamletimäeks kutsuma. Lossi makett jäi sinna veel mitmeks aastaks, kuni meretuul ja Keila-Joa raketibaasi sõdurid lossi jäänused lammutasid.[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Tarmo Premet, Tutvus Taaniga algab Hamleti lossist. Aripaev.ee, 14. november 2008
- ↑ Heinart Puhkim, Meie küla Hamletimägi, Maaleht/Delfi, 2. märts 2012
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kronborgi loss |
- Kronborgi loss UNESCO veebilehel (inglise)