Krimmi Kilp
| Krimmi Kilp | |
|---|---|
 | |
| Riik | Saksa Riik |
| Statistika | |
| Asutamise aeg | 7. juuli 1942 |
| Autasustamiste arv | umbes 100 000 |
Krimmi Kilp (saksa keeles Der Krimschild) oli Saksa Riigi 7. juulil 1942 loodud autasu, mida anti Krimmi poolsaarel aset leidnud lahingutes osalenud sõduritele.[1]
Teenetemärk anti kõigile sõduritele, kes teenisid Saksa Riigi 11. armees või 3. Rumeenia armees, kes osalesid Krimmi kampaanias. Autasu anti ka postuumselt.[1]
Autasustatav pidi vastama järgmistele kriteeriumitele:[1]
- olema vähemalt 3 kuud sõdinud Krimmis;
- olema võtnud osa mõnest suuremast lahinguoperatsioonist;
- olema saanud sõjaheitlustes haavata.
Niisugused tingimused pandi paika, et ära hoida olukorda, kus autasu antaks ohvitseridest isikutele, kes pelgalt võtsid osa ametlikest kohtumistest.[1]
Teenetemärgil on kujutatud kilpi, mille ülaosas eendub natsionaalsotsialistliku Saksamaa kotkaga, mis vaatab paremale. Kusjuures kotka tiivad ulatuvad üle kilbi ääre ning kotkas hoiab küünistega tammepärga, mille sees on svastika. Kotka vasaku tiiva alt eendub aastaarv 1941 ning parema tiiva alt vastavalt 1942. Niisamuti eendub kilbilt Krimmi poolsaar ja Kertši poolsaar, aga ka maismaad Krimmist põhjas. Ümmarguste ringidega on kujutatud Krimmi kuus suuremat linna ning kõverjoonega suuremad jõed. Krimmi poolsaarel on trükitähtedega sisse graveeritud sõna "KRIM".
Krimmi kilpi kanti mundri vasakul rinnal.[1]
On arvatud, et autasusid võidi valmistada 150 000 kuni 250 000 tükki, millest välja jagati 100 000.[1]
Saksa Riigi 11. armee komandöri Erich von Mansteini käsul tehti Rumeenia peaministrile Ion Antonescule samasugune autasu üleni kullast.[1]