Kreeta ja Kürenaika

Allikas: Vikipeedia
Rooma riigi Kreeta ja Kürenaika provints esile tõstetud

Kreeta ja Kürenaika (ladina: Provincia Creta et Cyrenaica) oli aastal 67 eKr loodud Rooma keisririigi senatiprovints. See koosnes Kreeta saarest ja Kürenaika piirkonnast tänapäeva Liibüas.

Apioni testament ja Rooma võim Kürenaikas[muuda | muuda lähteteksti]

Hellenistliku Kürenaika kuningriigi viimane kuningas Ptolemaios Apion jättis oma kuningriigi Rooma vabariigile, kui ta aastal 96 eKr lastetuna suri. Rooma võttis selle pärandi Ptolemaios Apionilt meeleldi vastu, kuid eelistas jätta halduse kohalikele valitsejatele, mitte otsese kontrolli all hoidmisele. Kuid 70. aastatel eKr hakkasid juudi asunike ülestõusud provintsi destabiliseerima ja Senat oli sunnitud tegutsema. Aastal 74 eKr saatsid nad madala ametniku, kvestor Cornelius Lentulus Marcellinuse Kürenaikat ametlikult Rooma provintsiks annekteerima ja korda taastama. See, et Senat saatis sellise madala ametniku, näitab poliitilisi raskusi, mis vabariigil oma kasvava riigi valitsemisel oli, samuti viitab kergusele, millega Kürenaika oli valmis alluma Rooma valitsusele ja pakutavale stabiilsusele.

Rooma Kreeta-vallutus[muuda | muuda lähteteksti]

Marcus Antonius Creticus ründas Kreetat aastal 71 eKr ja löödi tagasi. Aastal 69 eKr volitas Rooma Quintus Caecilius Metellust Kreetat vallutama ja pärast metsikut kolmeaastast kampaaniat (66 eKr) Kreeta alistus. Metellus teenis agnomeni "Creticus" auks oma Kreeta vallutamise ja allutamise eest.

Provints[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 67 eKr ühendati Kreeta ja Kürenaika üheks provintsiks keskusega Gortyn Kreetal. Kuna see korraldus oli geograafiliselt ebamugav, jaotas Diocletianus aastal 298 pKr provintsi kaheks.