Kornilovi mäss
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Kornilovi mäss oli 1917. aastal Esimese maailmasõja aegse Vene sõjaväe ülemjuhataja Lavr Kornilovi sõjaväeline riigipöördekatse, millega ta püüdis kehtestada sõjaväelise diktatuuri, et taastada Veebruarirevolutsiooni järel kord Venemaal ja eelkõige selle pealinnas Peterburis.
Oma poliitilistes suunitlustes ei esitanud ta soovi taastada monarhiat, vaid oli vastu Venemaa Ajutise Valitsuse ja Petrogradi Nõukogu poolt tekitatud anarhiale, kaksikvõimule ja Vene armee lagundamisele soldatikomiteede loomise ja ning kõrgemate väejuhtide kõrvaldamise teel. Korra ja sõjaväe võitlusvõimelisuse taastamiseks kavatses ta taastada surmanuhtluse ning militariseerida raudtee.
Kornilovi ja tema toetajate programmilised teesid:
- valitsusvõimu kehtestamine, mis oleks sõltumatu kõigist vastutustundetutest organisatsioonidest kuni Asutava Kogu moodustamiseni;
- sõja jätkamine kuni peatse liitlastega ühise rahu sõlmimiseni;
- võitlusvõimelise sõjaväe taasloomine ilma poliitikata, komiteede ja komissaride vahelesegamiseta sõjategevusse, kindla distsipliini taastamine;
- raudteetranspordi normaalse töö taastamine;
- toitlustusolukorra parandamine kooperatiivide ja kaubandusaparaadi kaasamisega.
Kornilov oli algusest peale Veebruarirevolutsiooni Aleksandr Kerenski juhitud Venemaa Ajutise Valitsuse toetaja, kuid ta pettus selles üha enam, mõistes, et Venemaa on langemas alles areneva ning nõrga demokraatia tõttu kaosesse ning suurimat kasu lõikavad sellest sihikindlad ja hästiorganiseeritud Lenini juhitud bolševikud. Nii otsustas ta 1917. aasta septembris Vene poliitikasse sekkuda, nõudes Kerenskilt diktatuuri kehtestamist. Seetõttu kuulutas peaminister Kerenski Lavr Kornilovi valitsusvastaseks mässuliseks ning edastas talle rindele telegrammiga otsuse asendada ta 27. augustil 1917 armee ülemjuhataja kohal Aleksandr Lukomskiga.
28. augustil 1917 vastas Kornilov avaldusega, et Kerenski telegramm on "suur provokatsioon" ning ta keeldub allumast kodumaa reetnud valitsusele.
Kerenski kutsus appi kõik väeüksused, mis pealinnas olid, ka bolševike Punakaardi. Koondatud väed suutsidki Kornilovi väed peatada. Kindral ise ja tema mõttekaaslane, Edelarinde juhataja Anton Denikin vahistati. 19. novembril 1917. Uus ülemjuhataja Nikolai Duhhonin vabastas Kornilovi ja Denikini vahi alt.