Konstantin Pätsi viies valitsus

Konstantin Pätsi viies valitsus oli ametis 21. oktoobrist 1933 kuni 9. maini 1938.

See oli 1940. aastaks kõige pikemat aega ametis olnud Vabariigi Valitsus, olles ametis olnud neli aastat kolme erineva põhiseaduse kehtimise ajal.

Ajalugu

Jaan Tõnissoni neljas valitsus oli sunnitud tagasi astuma 1933. aastal toimunud uue põhiseaduse rahvahääletuse tulemusel.

Uus valitsus valiti ametisse V Riigikogus 49 poolt- ja 38 vastuhäälega. Pärast valimistulemuste teatavakssaamist esines riigivanem Konstantin Päts järgmise kõnega: "Ma tänan ametisse kutsutud valitsuse nimel selle suure usalduse eest, mis riigikogu on meile avaldanud. Pean oma kohuseks juba täna siit öelda, pärast neid motiive, mis hääletamise eel on avaldatud, et olen Vabariigi Valitsuse moodustamisele asunud mitte kui erakonna liige, erakonna juht, vaid kui täiesti iseseisev riigikogu liige, kellele see austav ettepanek riigikogu esimehe poolt tehtud. Tema teadmisel ja nõusolekul püüdsin moodustada valitsuse, kes oleks erapooletu ning maa rahustamiseks kaasa aitaks. Need sõnad, mis siin ütlesin, on õiglased, ja ei ole põhjendatud arvamised, nagu oleksin teisi teid käinud, kellegagi kokku leppinud, teiste rühmade seljatagusel töötanud või katsunud mitteausalt toimetada. Ma olen täna hommikul rühmade esindajaile ette toonud, mispärast mul ei ole võimalik olnud suuremat ja pikemat kontakti pidada rühmadega. Ma loodan ja tahan kõik oma jõu ja mõistuse sellele pühendada, et meie riik ja rahvas võiks rahulikult sellest ajajärgust üle minna. Meie peame oma rahva tahtmise järgi tööd tegema ning peame viima valitsuse sinna välja, et ta võiks põhiseaduse järgi jatkata tööd rahva ja riigi edenemiseks ja õnneks."

24. jaanuaril 1934 jõustunud uue põhiseaduse alusel muutus senise riigivanema ametinimetus peaministriks ja senine riigivanem Konstantin Päts asus täitma nii peaministri kui ka uue põhiseaduse alusel tekkinud riigivanema kui riigipea (Peaminister Riigivanema ülesannetes) ülesandeid, hoides mõlemad ametikohad formaalselt lahus.

3. septembril 1937 jõustunud Üleminekuaja seaduse alusel asus Konstantin Päts täitma seniseid riigivanema ja peaministri ülesandeid Riigihoidja ametinimetuse all. 21. aprillil 1938 asus Konstantin Päts Riigihoidja ametinimetuse all täitma uues põhiseaduses ettenähtud Vabariigi Presidendi ülesandeid ja lahkus Vabariigi Valitsuse koosseisust. Samal päeval esitasid Vabariigi Valitsuse liikmed lahkumispalve. Vabariigi Valitsus vabastati ametist Kaarel Eenpalu teise valitsuse ametissenimetamisega 9. mail 1938.

Vabariigi Valitsuse liikmed ― Peaministri asetäitja ja Siseminister Kaarel Eenpalu, Välisminister Friedrich Akel, Majandusminister Karl Selter, Haridusminister Aleksander Jaakson, Kohtuminister Johan Müller, Põllutööminister Artur Tupits, Sotsiaalminister Oskar Kask, Sõjaminister Paul Lill ja Teedeminister Nikolai Viitak ― esitasid 21. aprillil 1938 Riigihoidja Konstantin Päts'ile alljärgneva sisuga ametist vabastamise palved: “Kuna Teie Üleminekuaja seaduse § 3 kohaselt Riigivolikogu ja Riiginõukogu kokkuastumisega Peaministri ametist vabanete, palun mind vabastada Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 50 vastavalt... (järgneb ministri ametinimetus).

Ühtlasi palun võtta vastu Teie poolt minule seni osutatud usalduse eest minu sügavaim tänu ja lugupidamise avaldus.”

Riigihoidja K. Päts võttis need ametist vabastamise palved vastu, palus aga ühtlasi Peaministri asetäitjat ja kõiki teisi Vabariigi Valitsuse liikmeid oma seniseid ametiülesandeid edasi täita. (Vabariigi Valitsuse koosoleku protokoll nr. 38 21. aprillist 1938.)

Valitsuse koosseis

Konstantin Päts (kuni 21. aprillini 1938) – Riigivanem (kuni 24. jaanuarini 1934); peaminister (24. jaanuar 1934 – 3. september 1937; samaaegselt ühtlasi Peaminister Riigivanema ülesannetes); Riigihoidja (3. september 1937 – 21. aprill 1938)
Julius Seljamaa – välisminister (kuni 2. juunini 1936)
Johan Müller – kohtu- ja siseminister (kuni 1. aprillini 1934; Kohtuminister (alates 1. aprillist 1934)
Nikolai Talts – põllutööminister
Karl Selter – majandusminister
Nikolai Kann – haridus- ja sotsiaalminister (kuni 31. märtsini 1936; haridusminister (1. aprill 1936 – 11. mai 1936)
Paul Lill – kaitseminister (kuni 1. märtsini 1937; Sõjaminister (alates 1. märtsist 1937)
Otto Sternbeck – teedeminister (kuni 25. augustini 1937)
Kaarel Eenpalu (kuni 22. veebruarini 1935 Karl Einbund) – siseminister (alates 25. augustist 1934)
Aleksander Jaakson – haridusminister (alates 11. maist 1936)
Oskar Kask – sotsiaalminister (alates 16. märtsist 1936)
Nikolai Viitak – teedeminister (alates 25. augustist 1937)

Vaata ka

Vabariigi Valitsuse koosolek 8. jaanuaril 1936

Kirjandus

Põhjalikud uuendused teostatakse riigielus. Kaja, 6. oktoober 1934, nr. 236, lk. 3.
Valitsuse lähemad sammud. Kaja, 23. oktoober 1934, nr. 250, lk. 1.

Vikitekstid

Riigikohus ütleb: Kaitseseisukord ja 1934. a. valimiste edasilükkamine on kooskõlas põhiseadusega

Välislingid

Eelnev Jaan Tõnissoni neljas valitsus	Eesti Vabariigi valitsus 1933–1938	Järgnev Kaarel Eenpalu teine valitsus