Kolme samba teooria

Kolme samba teooria on Eesti karistusõiguse struktuuri iseloomustav teooria, mille aluseks on võimude lahususe põhimõte.

Teooria kohaselt jaotatakse karistusõigus kolmeks haruks või sambaks:

1. materiaalne karistusõigus
2. formaalne karistusõigus ehk kriminaalmenetlusõigus
3. kriminaaltäitevõigus ehk täitevvõim.

Idee jaotada karistusõigus formaalseks ja materiaalseks karistusõiguseks pärineb Saksa õiguskultuurist. Kolme samba teooria iseloomustab karistusõigust kui terviklikku süsteemi. See tähendab, et kriminaalmenetlusõigust või kriminaaltäitevõigust ei saaks olemas olla ilma materiaalse karistusõiguseta. Siiski on kolm haru suuresti iseseisvunud.

Materiaalne karistusõigus

Materiaalne karistusõigus ehk seadus on haru, mis kehtestab karistusähvarduse. Materiaalne karistusõigus näeb ette, millised teod on süüteod ehk karistatavad teod. Materiaalõigus kehtestab teo karistatavuse ja karistuse kohaldamise eeldused. Materiaalset karistusõigust peetakse karistusõiguse aluseks, sest ilma selleta ei oleks järgmistel harudel võimalik toimida.

Eestis kasutatav karistusseadustik võeti vastu 06.06.2001 ja see jõustus 01.09.2002.

Formaalne karistusõigus (kriminaalmenetlusõigus)

Formaalne karistusõigus ehk kriminaalmenetlusõigus mõistab karistuse. See on normide kogum, mis reguleerib normide kohaldamist. Kriminaalmenetlus hõlmab isiku süü kindlaks tegemist, karistuse mõistmise korda ning õiguseid seotud süüdistamise ja kaitsmisega. Kohtunik täidab formaalse karistusõiguse rolli.

Kriminaalmenetlus jaguneb üld- ja lihtmenetlusteks.

Üldmenetlus

Üldmenetlus koosneb järgmistest sammudest.

1. Kõigepealt käsitleb kohtu kantselei prokuratuuri saadetud süüdistusakti.
2. Järgmisena toimub esimene kohtuistung, kus peab prokurör avakõne. Esimese kohtuistungi ajal tunnistab süüdistatav end süüdi või mitte ja tema kaitsja esitab oma arvamuse süüdistuse põhjendatuse kohta.
3. Järgmisena algab kohtulik uurimine.
4. Pärast kohtulikku uurimist algavad kohtuvaidlused.
   

Lihtmenetlus

Lihtmenetlus jaguneb neljaks menetluse tüübiks.

1. Lühimenetlus on kohaldatav olukorras, kus tegu on kuriteoga, mille eest ei ole ette nähtud karistuseks eluaegset vangistust. Süüdistatav peab olema nõus lühimenetlusega, et seda saaks kohaldada.
2. Kokkuleppemenetlust saab kohaldada teise astme või erandkorras esimese astme kuriteo korral. Kokkuleppemenetluse toimimiseks peavad sellega nõus olema prokurör, kaitsja, süüdistatav, kannatanu ja tsiviilkostja.
3. Kiirmenetlust kohaldatakse teise astme kuriteo korral ning asjaolud peavad olema selged ja tõendid kogutud.
4. Käskmenetluse ehk kirjaliku menetluse puhul kohtuistungit saalis ei toimu. Seda menetluse liiki on võimalik kohaldada üksnes olukorras, kus karistuseks saab olla vaid rahaline karistus.

Kriminaaltäitevõigus (täitevvõim)

Kriminaaltäitevõigus on riigi täitevvõim, kes viib karistuse täide. See haru tegeleb kohtu määratud karistuse täideviimisega. Eri laadi karistuste täideviimist reguleerivad eraldi seadustikud. Rahaliste karistuste täideviimist reguleerib täitemenetluse seadustik, vangistust, eelvangistust ja aresti reguleerib vangistusseadus. Vangistusõigus on kriminaaltäitevõiguse kõige mahukam haru.

Vaata ka

• Karistusõigus