Kolmas tee

Allikas: Vikipeedia

Kolmas tee ehk modernne sotsiaaldemokraatia on poliitiline ideoloogia ja praktika, mida sotsiaaldemokraatlikud parteid hakkasid kasutama 20. sajandi lõpus ja 21. sajandil. Saksa keeles on kasutusel ka väljend Die Neue Mitte - uustsentrism.

Algne idee on pärit Inglise sotsioloog Anthony Giddensilt (The Third Way, 1998) ning teostus Tony Blairilt ja Gerhard Schröderilt (Europe: The Third Way – Die Neue Mitte, 1999)

Populaarsemad ideed:

  • võrdsed võimalused;
  • ettevõtlikkus;
  • õigused koos vastutusega;
  • rõhk töötamisel, tööl kui eetilisel kohustusel.

Esikohal on hõivepoliitika. Teisi aktuaalseid teemasid on kolm:

  1. tööhõive maksimeerimine
  2. avalike kulude kokkuhoid
  3. suund heaoluriigi sotsiaalsetele investeeringutele (pere- ja tööelu ühitamine, koolitus)

Kuigi need ideed pole uued ja näiteks tööeetika on ka konservatiivide ja kristlike demokraatide väärtus ja üldse mitte tüüpiline klassikalisele leiborismile, on need aktiivsemalt leidnud kasutamist just Inglismaal ja Saksamaal sotsiaaldemokraatide ja leiboristide seas. Saksamaal on Kolmas Tee olnud vähem edukas kui Inglismaal. Inglismaal oli poliitikate lähteprintsiibiks neoliberaalne konvergents, st püüd säilitada konservatiivide-aegne madal kulutuste tase, kuid vähendada samas ebavõrdsust ja heaolusõltuvust.

Varem oli Briti hõivepoliitikas kasutusel põhimõte - täisajaga hõive tööeas meestöölistele. Nüüd peetakse oluliseks pigem hõivata eeskätt neid, kes on tööturu servadel või üldse väljas. Kasutatakse mitmekesiseid poliitikainstrumente: abirahade karmistamine, madalapalgaliste mõjutamine soodsama maksupoliitikaga, tööõiguse paindlikumaks muutmine jne, pensionireform, erasektori kaasamine sotsiaalteenuste pakkumisse. Rahalisi väljamakseid kärbiti mitte ainult majanduslikel kaalutlustel, vaid ka sotsiaalset õiglust silmas pidades.