Kokkai

Kokkai (jaapani keeles 国会) on Jaapani kahekojaline parlament, mis jaotub alam- ehk esindajatekojaks (衆議院, Shūgii) ja ülem- ehk nõunikekojaks (参議院, Sangiin).

Parlament loodi 1890. aastal Meiji põhiseaduse jõusutmisega, tänase kuju sai see pärast Teist maailmasõda vastuvõetud uue põhiseadusega.

Mõlemad kojad valitakse otse paralleelvalimistega. Kokkais on kokku 713 saadikut, neist 248 ülemkojas ja 465 alamkojas. Mõlema koja istungid toimuvad parlamendihoones (国会議事堂, Kokkai-gijidō), mis asub Tōkyō Chiyoda eriringkonna Nagatachō osas. Üldiselt on Kokkais võimukam alamkoda.

Lisaks seadusandlikele ülesannetele kinnitab parlament ametisse ka Jaapani peaministri.

Ajalugu

Jaapani parlament, algse nimega Keiserlik Riigipäev (帝国議会, Teikoku-gikai), kogunes esimest korda 1890. aastal Meiji põhiseaduse jõustumise järel.^[1] Vastloodud parlament põhines paljuski eriti just Saksa Riigipäeval ja osalt Briti Westminsteri süsteemil, andres keisrile ka reaalset poliitilist jõudu, ehkki praktikas rakendati seda kauaaegsete riigimeeste (Genrō) suunamisel.^[2] Kui varem sai keiser seaduseid anda oma dekreetidega, siis nüüd pidi see saama heakskiidu ka riigipäeval. Samas säilis keisri õigus eelnõusid vetostada ning tal oli õigus nimetada nii peaminister kui tema valitsuskabinet. Riigipäevale anti omakorda õigus vetostada riigieelarvet, misjuhul kasutati järgneva aasta jaoks eelmist heakskiidetud eelarvet.^[viide?]

Kui Riigipäeva alamkoja liikmed olid valitavad siis ülemkoja (貴族院, Kizoku-in) saadikud nimetas keiser isiklikult kõrgete aadlike seast. Valimisõigus oli Jaapanis aga pikalt piiratud. Üle 25-aastasted mehed said üleüldise valimisõiguse 1925. aastal, naised said valimisõiguse aga maailmasõjajärgse põhiseadusega 1947. aastal.

Praeguse kuju sai parlament 1947. aastal vastu võetud uue põhiseadusega, näiteks võeti keisrilt ära peaministri määramise õigus.