Kultuuriseltsi "Koit" maja
| Kultuuriseltsi "Koit" maja | |
|---|---|
 Seltsimaja fassaad Carl Robert Jakobsoni tänavalt 1932. aastal | |
| Üldandmed | |
| Asukoht | Viljandi |
| Liigitus | seltsimaja |
| Ehituse lõpp | 1876 |
| Maksumus | 16 000 rubla [1] |
| Juurdeehitus | 1911, 1936-1937, 1960-ndad |
| Aadress | Carl Robert Jakobsoni tänav 18 |
| Koordinaadid | 58° 21′ 58,2″ N, 25° 36′ 16,1″ E |
| Tehniline ülevaade | |
| Vundamendi pindala | 1339 m² |
| Korruseid | 3 |
| Projekt ja ehitus | |
| Arhitekt | ehitusmeistrid Wichwelin ja Schnurberg, Johannes Fuks (väidetavalt) |
Kultuuriseltsi "Koit" maja on ehitismälestiseks tunnistatud hoone Viljandis aadressil Carl Robert Jakobsoni tänav 18.
Maja on ainus enne esimest Maailmasõda rajatud rahvusliku kultuuriseltsi hoone Eesti suuremates linnades, mis on siiani autentsena säilinud. Hoonele tehtud juurdeehitused on Muinsuskaitseameti hinnangul väärtuslikud. Hoone paikneb Viljandi vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis.[1]
Maja välisilme ja plaanilahendus on säilinud 1911. a. ümberehituse ajast koos 19. sajandist pärinevate algupäraste ja hilisematest ehitusperioodidest pärinevate konstruktsioonide ja detailidega.[1]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Harjutuse (tänapäeval Koidu) ja Veski (tänapäeval Carl Robert Jakobsoni) tänava nurgal paikneva kinnistu esimene plaan pärineb 1876. aastast.[1]
1902. aastal ostis hoone kultuuriselts "Koit", mis oli hoones juba varem ruume üürinud. Selts võttis enda kanda kinnistul lasuvaid võlakohustusi 4400 rubla ulatuses ja maksis müüjale sularahas 1600 rubla.[1]
Hoone seltsimajaks ümberehitamise kava koostasid seltsi juhatuse liikmed, kohalikud ehitusmeistrid Wichwelin ja Schnurberg. Teatrisaali dekoratsioonid kavandas kunstnik Eduard Poland.[2]
Seltsimaja valmis 1911. aastal, selles asus umbes 500 inimest mahutav tõusva põrandaga teatrisaal koos rõduga. Lava süvendis paiknes orkestriruum. Oli ka "kiirteheitja aparaat", mida võib pidada lavavalgustuseks. Veske tänava poolse peasissepääsu juures oli riietehoid, jalutusruumina kasutati aiapoolset verandat. Peale selle paiknesid majas piljardituba, keegliruum, einelaud, söögisaal ja soome stiilis mööbliga lugemistuba, lava kõrval oli kolm näitlejate tuba. Teisel korrusel asusid eluruumid, muuhulgas ka mõned üürikorterid. Teatrisaali oli ehitatud elektriventilaator. Lava külgedele olid paigutatud skulptor August Weizenbergi poolt seltsile annetatud skulptuurid, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Jakob Hurda, Mihkel Veske ja Jaan Tõnissoni rinnakujud. Hoone avapidustused peeti 1911. aasta oktoobri lõpus. Hoone pühitseti õigeusu preestri ja luteri koguduse õpetaja poolt.[1]
Esimese maailmasõja puhkemise järel soikus teatri tegevus 1915. aastal. 1918. aastal nimetas Viljandi Tööliste ja Soldatite Täidesaatev Komitee seltsimaja rahvamajaks, kus üritati luua rahvateatrit. Saksa okupatsiooni ajal majutati seltsi ruumidesse garnison.
Hoones asutati 1920. aastal Teatri ja Kunstiühing "Ugala" (praegune Ugala teater), mis tegutses seal kuni 1982. aastani.
Aastatel 1936–1937 laiendati seltsimaja inseneri F. Werncke signeeritud (kuid väidetavalt arhitekt Johannes Fuksi koostatud) projekti järgi. 1937. aastal alustas seltsimajas tööd restoran "Koit", kus korraldati muuhulgas ka muusikaõhtuid. Samuti asus hoones ka 20 voodikohaga "Turistide kodu".[1]
1940. aasta sügisel Koidu selts suleti ja hoone koos sisustusega anti üle Viljandi Linnavalitsusele. Osa varasid oli sõjavägi enne üleandmist laiali kandnud.[1]
1940.–1950. aastatel kohandati hoone teatri Ugala vajadustele ja rekonstrueeriti 1960. aastatel.[2]
1991. aastal taastati kultuuriselts "Koit" õigusliku järjepidevuse alusel ja Viljandi Linnavalitsus tagastas seltsimaja seltsile 1994. aastal.[1]
2011. aastal võeti hoone arvele kultuurimälestisena.[2]