Kohtla-Nõmme
| Kohtla-Nõmme | |
|---|---|
.jpg) | |
Pindala: 4,1 km² (2023)[1]  | |
|
Elanikke: 886 (31.12.2021)[2] | |
|
| |
|
EHAK-i kood: 3265[3] | |
| Koordinaadid: 59° 21′ N, 27° 11′ E | |
  | |
 |
Kohtla-Nõmme on alev Ida-Viru maakonnas Toila vallas. Kohtla-Nõmme on maakonnakeskusest Jõhvist 18 kilomeetri kaugusel, Kohtla-Järve linna keskusest 10 kilomeetri kaugusel.
Aastatel 1937–2001 tegutses Kohtla-Nõmmel Kohtla kaevandus. Nüüd tegutseb samal territooriumil Eesti Kaevandusmuuseum, mis on piirkonnas oluline vaatamisväärsus.
Kohtla-Nõmmel asub Kohtla-Nõmme Kool.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Kohtla küla on Odri nime all kirjas juba Taani Hindamisraamatus. Keskajal tekkis küla kõrvale Kohtla mõis ja selle taha Roodu küla. 19. sajandi keskel kadus Odri küla nimi käibelt ning asendus Kohtlaga. Peterburi raudtee rajamise aegu kerkis mõisa ja küla vahele Kohtla jaam. Peale Vabadussõda jaotati mõisamaa taludeks ning küla kõrvale ja mõisa ümbrusse tekkis Kohtla asundus.
1931. aastal rajas Suurbritannia firma New Consolidated Gold Fields Ltd. Kohtla raudteejaamast paar kilomeetrit lääne poole Kohtla õlivabriku, mis kasutas toorainena põlevkivi ja et mitte põlevkivi sisse osta ja kaugelt transportida, rajati lähedusse kõigepealt karjäär ning 1937. aastal ka Kohtla kaevandus.
Sõjaeelset Kohtlat, selle inglaste asutatud kaevandust ja õlitööstust ei tohi ajada segamini tänasele Kohtla-Järvele rajatud Riigi Põlevkivitööstuse kaevanduste ja õlivabrikuga, mis asusid Kohtla mõisa maadel ja mida kutsuti seetõttu samuti Kohtla kaevanduseks ja Kohtla õlivabrikuks.
.png)
Koos vabrikuga rajasid inglased Roodu küla ja Kohtla mõisa vahele ka töölisasula, mida kutsuti Roodu-Nõmmeks. Töölisasula ja õlivabriku karjääri vahele rajati aga õlivabriku inglasest direktori William Dunni algatusel Eesti esimene golfiväljak.
Tööstuse tulek vallandas kohapeal kinnisvara- ja ehitusbuumi. Peale õlitööstuse ehitatud töölismajade rajati nii era- kui üürimaju. Välja arendati ka Kohtla raudteejaama tagune elurajoon.
1941. aasta 12. augustil, kui Kohtla-Nõmmele lähenesid Saksa väed, põletati kommunist Otto Milderi eestvedamisel pea kogu tekkida jõudnud asula maani maha ja õlivabrik lasti õhku. Saksa okupatsiooni ajal rajati Kohtla-Nõmmele Vaivara koonduslaagri harulaager. Kui sakslased lahkusid, õhiti vahepeal taastatud õlivabrik uuesti.
Asula ehitati juba Saksa ajal väga ruttu uuesti üles ja sai peale sõda nimeks Kohtla-Nõmme. Võrreldes sõja-eelse asulaga oli asustuskese nihkunud Roodu küla servast raudtee äärest mõisa poole.
Kohtla-Nõmmest kujunes ainuke põlevkivitööstusasula, mille rahvastikus domineerisid eestlased. Kohtla-Nõmme rahvamajast sai piirkonna eestikeelse- ja meelse kultuurielu kese.
1984. aastal alustas tööd Kohtla-Järve uus 247 meetri kõrguse mastiga raadio-televisioonisaatejaam.[4]
Kohtla-Nõmme omavalitsuslik alevvalla staatus kinnitati aastal 1993.[5]
Kohtla kaevandus suleti 1. aprillil 2001. Seal alustas tegutsemist Eesti Kaevandusmuuseum.
2014. aasta detsembris avati Kohtla-Nõmme põhjaküljel uus Kohtla-Nõmme raudteepeatus.[6]
Kohtla-Nõmme oli alevvald aastani 2017, mil läbi viidud Eesti omavalitsuste haldusreformi käigus ühines Kohtla-Nõmme vald Toila ja Kohtla vallaga. Ühinemise tulemusena moodustati uus omavalitsusüksus, mis sai nimeks Toila vald.[7] Kohtla-Nõmme viimane vallavanem oli Riina Sooäär.[8]
Tänavad jm aadressikohad
[muuda | muuda lähteteksti]Heina tänav, Jaama tänav, Juurdeveo tänav, Jõe tänav, Kaare tänav, Kaasiku tänav, Kaevurite puiestee, Karikakra tänav (endine Punase Lipu tänav), Klubi tänav, Kooli tänav, Kopli tänav, Kreegi (endine Jaan Kreuksi tänav), Kure tänav, Käbi tänav, Arnold Maureri tänav, Männiku tänav, Pilviku tänav, Posti tänav, Raudtee tänav, Raudteemaja, Savi tänav, Seene tänav, Sügise tänav, Taime tänav, Tuhamäe, Tähe tänav, Vabriku tänav, Väike tänav, Väljaku, Õnne tänav (endine Kure tänav).
Tuntud inimesed
[muuda | muuda lähteteksti]Kohtla-Nõmmel on sündinud eesti kirikuloolane Riho Altnurme. See asula oli eesti kunstniku ja luuletaja Hilda-Elisabeth Saaremäe kauaaegne kodu. Kohtla-Nõmmel elasid peale sõda Kaljo Kiisa vanemad. Kohtla-Nõmmelt on pärit maadleja ja maadluskohtunik Hants Hint, luurejuht Tarmo Türkson, näitleja ja poliitik Üllar Saaremäe ning näitleja Hanna Allsaar. Kohtla-Nõmme on ka muusik Janek Murdi lapsepõlvekodu. Ka literaat Berk Vaheri vanavanemad elasid Kohtla-Nõmmel. Samuti on Kohtla-Nõmmelt poliitik (Eesti Kristlik-Demokraatliku Erakonna esimees 1988–1992; Riigikogu liige 1992–1995) ja ettevõtja Aivar Kala. Kohtla jaamast on pärit filmimehe ja festivalikorraldaja Ivar Murdi vanavanemad. Kohtla külast on pärit maletaja Lembit Oll.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kohtla-Nõmme |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Haldus- ja asustusjaotus, vaadatud 6.04.2023.
- ↑ Eesti 2021. aasta rahvaloendus, vaadatud 3.06.2023.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 19.03.2023.
- ↑ "Levira". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. oktoober 2011. Vaadatud 29. juulil 2011.
- ↑ Omavalitsusliku staatuse andmise kohta (vastu võetud 22.04.1993 nr 115)
- ↑ Põhjarannik "Elron jättis kohtlanõmmelased pika ninaga" 17.12.2014
- ↑ Kohtla valla, Kohtla-Nõmme valla ja Toila valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 "Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine" muutmine (vastu võetud 31.01.2017 nr 42)
- ↑ Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a. jaanuari seisuga, vaadatud 17. oktoober 2014
