Klient (majandus)

Allikas: Vikipeedia

Klient on majanduses isik, kes omandab toote või teenuse.

Klient võib toote või teenuse omandada otse tootjalt, vahendajalt või jaekaubandusest, vahetades selle raha või mõne muu väärtust omava eseme vastu.

Etümoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Varasemates ühiskondades oli valdavalt kasutusel kaudsel vahetusel põhinev majandus. Seda siis näiteks teenete vastu. Alles hiljem, kommertsi arenedes, tõusid esile inimeste endi materiaalsed vajadused ja suruti tahaplaanile sotsiaalne himu. See andis tõuke kliendi ja müüja(te) vahelisele suhtlusele. Sõna klient tuleb iseenesest ladina keelest ja eristatakse kahel kujul: kliendid ja püsikliendid.

Ühekordne klient[muuda | muuda lähteteksti]

Kliendi termin tuleneb ladinakeelsetest sõnadest clientem või clinare, mis tähendavad „kalduma“ või „painduma“ ning see on seotud emotsionaalse kindlustundega. Laialdaselt usutakse, et inimesed muudavad oma harjumusi ainult siis, kui neid ajendab ahnus ja hirm. Seetõttu peetakse kliendi poolehoidu pigem ühekordseks seigaks, mistõttu müügispetsialistid, kes keskenduvad kindlale probleemile, kipuvadki köitma pigem ühekordseid kui püsikliente.

Püsiklient[muuda | muuda lähteteksti]

Korduvklient ehk püsiklient on pikaajaline ostja, kelle hoidmine on ettevõttele väga kasulik, sest kui püsiklient on rahul, tarbib ja ostab ta aja jooksul aina rohkem. On täheldatud, et korduvkliendi jaoks muutub ostmine tavaks. Tihti soovitavad väga rahulolevad püsikliendid ettevõtet ka teistele potentsiaalsetele klientidele. On välja selgitatud, et kauaaegsed kliendid ei ole elastsed hinna tõusu suhtes nii nagu juhuslikud ostjad.[1]

Regulaarne ja stabiilne kaubandus on võimalik tänu klientide naasmisele sama müüja juurde. See loob müüjale võimaluse arendada tavasid, optimeerida tootmisprotsesse ja tarneahelaid. Lisaks toimub selle läbi pidev statistiliste mudelite väljakujundamine. Tarneahel ehk teisisõnu logistiline võrgustik on on toote või teenuse tarnijalt kliendile liikumisel kasutatud organisatsioonide, inimeste, tehnoloogiate, tegevuste, info ja muude ressursside süsteem.[2]

Püsiklientidel on sageli kliendikaardid, mida firmad väljastavad. Need võivad kliendile tooted soodsamaks teha ning soosib nende naasmist poodi. Toote või teenuse müüa teenib endiselt kasumit. Lisaks kliendikaartidele pakuvad kaupluseketid tarbijatele ka erinevaid täiendavaid soodustusi, näiteks kleepsude kogumisega seotud kampaaniad. Samuti tehakse soodustusi populaarsetele kaupadele, mis meelitavad inimesi teatud ettevõtte poodi kulutusi tegema. Sarnaseid kampaaniaid korraldab enamik toidukauplusi – näiteks Rimi, Selver ja Maxima, samuti ka R-Kiosk.[3]

Klientide liigitus[muuda | muuda lähteteksti]

Lisaks ühekordsele kliendile ja püsikliendile jaotatakse 21. sajandil kliente veel kaheks:

  • ettevõtja (teisisõnu ka vahemees antud kontekstis) ehk inimene kes ostab toote selleks, et see kasumiga edasi müüa
  • lõppkasutaja ehk ostja kasutab seda enda hüvanguks

Klient võib või ei või olla ka tarbija. Tihtipeale arvatakse, et klient ja tarbija on sünonüümid. Ent vahe on siiski olemas - klient ostab hüvesid, tarbija kasutab neid.

Tarbija õigused ja kohustused[muuda | muuda lähteteksti]

Õigused:[muuda | muuda lähteteksti]

  • nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab tingimustele, on ohutu kliendi elule, tervisele ja varale ning mida ei ole illegaalne omada, kasutada või tarbida;
  • saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest informatsiooni teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset andmeid kauba või teenusega seotud riskide kohta;
  • saada tarbijaõigus- ja tarbimisalast informatsiooni;
  • saada nõu ja abi, kui tarbijaõigust on rikutud;
  • nõuda endale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju kompenseerimist;[4]

Kohustused:[muuda | muuda lähteteksti]

  • Enne kasutamist tutvu tootega. Kauba sihipäraseks kasutamiseks tuleb alati kasutusjuhend korralikult läbi lugeda ja panna tähele hooldustingmärke, et ei rikutaks seda oskamatusest.
  • Kui oled hooletu ega järgi juhiseid ja toode seetõttu rikneb või puruneb, siis ei vastuta müüja ja tootja juhtunu eest ning seetõttu puudub õigus defektide tasuta kõrvaldamisele.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]