Kivu järv

Allikas: Vikipeedia
Kivu järv
Kivu järv Rwanda - Kongo DV piiril
Kivu järv Rwanda - Kongo DV piiril
Valgla maad Rwanda, Kongo Demokraatlik Vabariik
Väljavool Rusizi jõgi
Pindala 2700 km²
Pikkus 89 km
Laius 48 km
Keskmine sügavus 240 m
Suurim sügavus 480 m
Maht 500 km³
Koordinaadid 2° 0′ 0″ S, 20° 0′ 0″ E-220
Kivu järve satelliidipilt
Kivu järv Rwanda kaardil
Kivu järve rannik Gisenyi lähedal

Kivu järv asub Aafrika idaosas Kongo Demokraatliku Vabariigi ja Rwanda piiril.

Järvest voolab välja Rusizi jõgi, mis ühendab seda Tanganjika järvega. Sealt toimub väljavool omakorda Lukuga jõe kaudu Kongo jõkke ja lõpuks Atlandi ookeani.

Kivu järv on 89 km pikk ja 48 km lai, tema pindala on 2700 km². Järve nõgu asub riftiorus, merepinnast 1460 m kõrgusel. Järve suurim sügavus on 480 meetrit, millega ta on maailmas 15. kohal, ja keskmine sügavus 240 m. Järve maht on 500 km³. Tema valgla suurus on 7000 km². Järve ei suubu suuri jõgesid [1].

Järves on Kongo DV-le kuuluv 70 km pikkune ja 340 km² suurune Idjwi saar. See on pindalalt maailma 10. järvesaar. Väiksemate saarte seas on Rwandale kuuluvad Bugarura, Iwawa ja Mushungwe saar.

Järve kaldal asub Virunga rahvuspark.

Suurtest linnadest asuvad Kivu järve kaldal Põhja-Kivu pealinn Goma ja Lõuna-Kivu pealinn Bukavu. [1]

Esimene eurooplane, kes järveni jõudis, oli krahv Adolf von Götzen 1894.

Järve lähedal oli Esimese ja Teise Kongo sõja ning Rwanda genotsiidi tallermaa. Paljud hukkunud visati järve.

Plahvatusohtlikkus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kivu järv on üks kolmest teadaolevast plahvatavast järvest maailmas. Teised kaks asuvad Kamerunis ja on märksa väiksemad. Kivu järve geoloogiline ajalugu näitab, et järvest on elu mitu korda kadunud. Seda protsessi käivitav sündmus on teadmata, aga arvatakse olevat vulkaaniline. Järves on lahustunud 65 km³ metaani ja kui selle saaks ühe aasta jooksul ära põletada, annaks see kogu selle aja jooksul energiat keskmiselt 100 GW. Lisaks on järves lahustunud 256 km³ süsihappegaasi. Plahvatuse korral vabaneb kogu see energia väga lühikese aja jooksul ja lisaks tohutule hulgale mürgistele gaasidele tekib järves tsunami. Kuna järve kaldal asub suuri linnu, siis oleks tulemus katastroofiline. Kui 1986 plahvatas 1,8 km² suurune Nyosi järv, mille kaldal pole inimasulaid, hukkus ometi 1700 inimest ja 3500 karilooma. Enamik neist ei hukkunud otseselt lööklaine ega tsunami tagajärjel, vaid lämbus hapnikuvaeseid gaase sisse hingates. Kivu järve plahvatuse korral võiks hukkunuid olla miljoni ringis.

Järvest on hakatud metaani tootma ja kasutama elektri tootmiseks, samuti pruulikodades. Metaani tootmine on väga lihtne. Järves on metaan sügavates veekihtides suure surve all. Kui sealt vett välja pumbata, langeb selle rõhk oluliselt ja vees lahustunud gaasid tungivad mullidena ise pinnale. Ülejääva vee saab järve tagasi lasta ja see on täiesti puhas. Ühtlasi väheneb järve plahvatusohtlikkus. Peamine probleem on eralduvate gaaside eraldamine üksteisest, sest lisaks metaanile on järvevees lahustunud teisigi gaase, sealhulgas mittepõlev süsihappegaas ja põlev divesiniksulfiidhape.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Suur maailma atlas, lk. 116