Kiropraktika

Allikas: Vikipeedia
Selles artiklis tutvustatakse ravimit või ravimeetodit, kuid kirjutatu pole arstlik nõuanne ning selle lugemine ei asenda arsti konsultatsiooni. Vikipeedia ei vastuta iseravimise tagajärgede eest.

Kiropraktika on alternatiivmeditsiini haru, mis tegeleb lihasmotoorika raviga, ennekõike selja- ja kaelavaevuste puhul.

Ravitavad haigused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kiropraktikutel tuleb sageli ravida tugi- ja liikumiselundite neuroloogiliste vaevustega patsiente, kes kaebavad peavalu, valutavate liigeste, kaelavalu, alaseljavalu ja ishiase üle. Nad ravivad ka osteoartriiti, lülisamba haigusi, karpaaltunnelisündroomi, tendoniiti, nikastusi ja väänamisi. Kuid haiguste loetelu, mida kiropraktika arstid suudavad ravida, ei piirdu vaid tugi- ja liikumiselundite neuroloogiliste häiretega. Kiropraktikuid on koolitatud järgmiste vaevuste ravimiseks: erinevad allergiad, astma, seedehäired, keskkõrvapõletik (mitte mädane). Pärast uusi uuringuid laieneb ravi ka teistele haigustele.

Kiropraktika filosoofia ja ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Selle kutseala esindajad usuvad eelkõige ravi looduslikesse ja konservatiivsetesse meetoditesse. Kiropraktik arstid suhtuvad sügava lugupidamisega inimkeha isetervenemise võimesse, ilma medikamentide või kirurgilise sekkumiseta. Suurt tähelepanu pööratakse lülisamba ehitusele, funktsioonidele ning biomehaanikale; selgroo mõjule tugi- ja liikumiselundite ja närvisüsteemi töös ning sellele, millist osa seosed etendavad nende süsteemide häireteta funktsioneerimises tervise säilitamise või taastamise käigus. Kiropraktik on arst, kes tegeleb haiguse ravimise ja ennetamisega ning tervishoiu edendamisega ja kelle eesmärgiks on saavutada patsiendi hea tervis.

Ajalugu

Ajas tagasi minnes ja jõudes kirjalike ülestähenduste algusesse, jõuame ka kiropraktilise ravi ajaloolise alguseni. Kirjalikes dokumentides, mis pärinevad Hiinast ja Kreekast ning on kirja pandud aastatel 2700 eKr ja 1500 eKr, mainitakse selgroo manipulatsiooni ning teatud võtteid alajäsemetega, vähendamaks alaselja valu. Kreeka arst Hippocrates, kes elas aastatel 460–357 eKr, avaldas samuti kirjutisi, milles andis üksikasjaliku ülevaate kiropraktilise ravi tähtsusest. Ühes oma kirjutises väidab ta: „Õppige tundma selgroogu, kuna see on vajalik paljude haiguste ravimiseks”. Ühendriikides hakkas lülisamba manipulatsiooni praktiseerimine hoogu võtma 19 saj lõpus. Aastal 1895, Davenportis, USA Iowa osariigis, pani Daniel David Palmer aluse kiropraktiku kutsealale. Palmer luges põhjalikult oma aja meditsiiniväljaandeid ning tal olid laialdased teadmised maailmas toimuvast arengust anatoomia ja füsioloogia vallas. Aastal 1897 rajas Daniel David Palmer kiropraktika kooli, mis on jätkuvalt üks väljapaistvamaid kiropraktika kolledžeid riigis. Kahekümnenda sajandi jooksul saavutasid kiropraktika arstid kõigis viiekümnes osariigis ametliku tunnustuse. Kiropraktiku elukutse jätkuv tunnustamine Ühendriikides on viinud kiropraktilise ravi üha kasvava toetuseni kõikjal maailmas. Kogu maailmas esile kerkinud uurimused on andnud uskumatult mõjusaid tulemusi, mis on muutnud ja kujundanud arusaamu kiropraktilisest ravist. Aastal 1979 ilmunud ettekanne„Kiropraktika Uus-Meremaal” oli kiropraktika kui tõhusa ravi kindel toetaja ning aitas kaasa teiste meditsiiniharude koostööle kiropraktilise raviga. Kanadas 1993. aastal ilmunud Manga uurimuses vaadeldi kiropraktilise ravi majanduslikku tasuvust. Uurimusest järeldus, et see raviviis säästab aastas sadu miljoneid dollareid töövõimetusmaksudelt ja otsestelt tervishoiukuludelt. Kiropraktika arstidest on saanud mitteinvasiivse ravivaldkonna pioneerid, kes propageerivad teaduspõhiseid lähenemisviise mitmesugustele haigustele. Jätkuv pühendumine kiropraktilistele uuringutele võib viia uute avastusteni, mis aitavad tulevikus haigusi ennetada ja nende„Kiropraktika Uus-Meremaal”ga võidelda.


Kiropraktikast Eestis pärast taasiseseisvumist[muuda | redigeeri lähteteksti]

1990. aastatel oli kiropraktiku elukutse meditsiinierialadest populaarsuselt maailmas teisel kohal. Eestis polnud tol ajal mitte ühtegi litsentseeritud kiropraktikut, kuigi manuaalteraapiat kohati praktiseeriti.

Professionaalse kiropraktika-arsti elukutsega said eestlased esmakordselt tutvuda 1993. aastal, kui Eesti päritolu Kanada kiropraktik dr. Allan Oolo tutvustas kiropraktiktilist ravimeetodit spordimeditsiini kliinikus Pirital. Juba siis, oma esimesel ametlikul kohtumisel Eesti tervishoiuministriga, suunati ministri tähelepanu võimalusele seadustada Eesti riiklikus tervishoiusüsteemis kiropraktikute tegevus nii nagu see on sätestatud USAs, Kanadas ja 40 riigis üle kogu maailma.

2003. aastal loodi esimene kiropraktikuid esindav ühendus Eesti Manuaalse Meditsiini ja Kiropraktika Selts (EMMKS). 2006. aastal loodi Eesti Kiropraktik Arstide Ühendus, mis kannab aastast 2013 nimetust Eesti Kiropraktik Arstide Liit (EKAL). EKAL esindab kiropraktikat praktiseerivaid arste. EKAL on teinud tõhusat koostööd Eesti valitsusega, et reguleerida kiropraktika eriala. 2013. aastal loodi Eesti Kiropraktika Liit.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ajakirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Organisatsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]