Kinnipidamiskohtade Amet
Asutatud | 1991 |
---|---|
Tegevuse lõpetanud | 1994 |
Asukoht | Tartu maantee 85, Tallinn |
Tegevuspiirkond | Eesti Vabariik |
Eesti Vabariigi Riiklik Kinnipidamiskohtade Amet oli Eesti Vabariigi Valitsuse 16. augustil 1991. aasta määruse nr 156[1] alusel, Eesti Vabariigi siseministri valitsemisalas moodustatud riigiasutus.
Riiklik Kinnipidamiskohtade Amet moodustati senise Eesti Vabariigi Siseministeeriumi Kohtuotsuste Täitmise Ameti baasil. Kinnipidamiskohtade Amet oli moodustatud ENSV Siseministeeriumi 17.05.1990. a käskkirjaga nr 67, millega moodustati Eesti NSV Siseministeeriumi Parandusliku Töö Valitsuse baasil Kohtuotsuste Täitmise Amet. Eesti Vabariigi Riikliku Kinnipidamiskohtade Ameti haldusse viidi üle Eesti Vabariigi Siseministeeriumi parandusliku töö asutused, uurimisisolaatorid, erikomandantuurid ning Kohtuotsuste Täitmise Ameti Õppekeskus.
Eesti Kinnipidamiskohtade Ameti põhiülesanneteks olid:
- Eesti Vabariigi Valitsuse kriminaaltäitepoliitika teostamine ja kinnipidamiskohtade tegevuse juhtimine;
- ameti pädevusse antud kriminaalkaristuste täideviimine vastavalt seadusandlusele ning süüdimõistetuis seadusenõuete ja ühiskonnas kehtivate käitumisnormide vabatahtliku täitmise vajaduse kujundamine;
- vahi alla võetud isikute kinnipidamise ja isolatsiooni tagamine uurimisisolaatoris.[2]
Ameti peadirektor oli Rein Laid (1992–1993).[3]
1994. aastal reorganiseeriti Kinnipidamiskohtade Amet Täitevametiks Eesti justiitsministri valitsemisalas,[4] 1. juuniks 1997. aastal korraldati Täitevamet ümber Justiitsministeeriumi Vanglate Ametiks.[5]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Sisekaitse Valverügement
- Eesti vanglad
- Täitevamet, Vanglate Amet
- Justiitsministeeriumi vanglate osakond
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti Vabariigi Riikliku Kinnipidamiskohtade Ameti moodustamise kohta, RT 1991, 29, 345
- ↑ Eesti Vabariigi Riikliku Kinnipidamiskohtade Ameti põhimäärus, RT 1992, 3, 47
- ↑ REIN LAID, CV
- ↑ Täitevameti moodustamine, RT I 1994, 29, 432
- ↑ Täitevameti ümberkorraldamine, RT I 1997, 41, 666