Kimmel

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib üldmõistest; perekonnanime kohta vaata artiklit Kimmel (perekonnanimi)

Württembergi hertsog Carl Alexander kimlil hobusel. August Querfurt, 18. sajand

Kimmel on karvkatte värvus (eelkõige hobustel), mille puhul naha oma pigment on tume, kehal on põhivärvusega (kas raudjas, must või kõrb) karvad segunenud hallide või valgete karvadega, kuid pea ja jalad on põhivärvuse värvusega[1]. Kimli hobuse jaoks on soovitatud ka rahvapärast nimetust moorapea, mis tõstab esile kimli kõige iseloomulikuma omaduse[2].

Värvinimetust kasutatakse traditsiooniliselt hobuse, aga tänapäeval ka kodustatud tuhkru karvkatte värvuse kirjeldamiseks.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Hobusel[muuda | muuda lähteteksti]

Kõige karakteersem kimli tunnus hobuse puhul on hobuse pea põhivärvus võrreldes keha segakarvasusega. Soomekeelne kimli nimetus "päistärikko" kirjeldab hästi seda, et hobuse pea on muust kehast erinev. Kimlit värvust iseloomustab ka suur erinevus aastaaegade lõikes. Nii võib olla hobune talvel ühevärviline, peaaegu oma kimligeeni üldse mitte reetev ja suvel tõeline moorapea, st tumeda peaga. Moorapea on üks nimetus, mida on kimlite hobuste kirjeldamiseks on kasutatud[3].

Kimmeldumist põhjustab KIT onkogeen, mis reguleerib paljude rakkude, sealhulgas pigmendirakkude arengut ja liikumist, kuid värvust põhjustav täpne mutatsioon pole teada. Arvatakse, et kahe kimmelgeeni (alleeli) olemasolul sureb varss looteeas, kuid puuduvad testid selle tõestamiseks. Samas on kimmel vana ja levinud värvus paljudes tõugudes, ka eesti hobusel, mida tähistab rikkalik sõnavara: kõrbkimmel, raudjaskimmel, punakimmel, kollane kimmel, kimmelkõrb, kimmelraudjas, kimmelpunane ja kimmelkollane. Kimmeldumine teeb mustast või tumekõrvist sinise ja helekõrvist maasikakarva kimli. Et kimmelgeen avaldub üle kõigi teiste värvusgeenide toime, mõjutab kimmeldumine mistahes põhi- või lahjendusvärvust, sellest ka nimetuste paljusus.[4]

Kimlit värvust võib segi ajada hallinemise varases staadiumis halliga.

Kimlite värvusevariantide loetelu:

  • raudjaskimmel ehk maasikavärvi kimmel - raudjas põhitoonis heledad karvad
  • sinine kimmel - mustas või tumekõrvis põhitoonis heledad karvad
  • kõrbkimmel - kõrvis põhitoonid heledad karvad
  • punakimmel - raudjas põhitoonis heledad karvad
  • kollane kimmel - kollases põhitoonis heledad karvad
  • kimmelkõrb - kõrvil halliseguste piirkondade esinemine laiguti (eesti hobusel sabino mustri puhul)
  • kimmelraudjas - raudjal halliseguste piirkondade esinemine laiguti
  • kimmelpunane - raudjal halliseguste piirkondade esinemine laiguti
  • kimmelkollane - kollasel halliseguste piirkondade esinemine laiguti

Tuhkrul[muuda | muuda lähteteksti]

Tuhkru puhul loetakse kimliks tuhkrut, kelle 50-60% värviliste kattekarvade seas on vähemalt 40-50% valgeid karvu, tuhkru nina värvus sõltub karvkatte põhivärvist (vastavalt valgele või tumedale põhikarvale roosa või beež)[5].

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Esinemine[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa ja Ameerika hobusetõugudel[muuda | muuda lähteteksti]

Kimmel värvus on tavaline Euroopa hobusetõugudes nagu Belgia raskeveohobune, ardenni hobune, Trait Du Nord, itaalia raskeveohobune ja Reini-Saksa "külmavereline". Seda leidub ka Põhja-Ameerika tõugudel nagu veerandmiili hobune, Paint, Peruu Paso, Paso Fino, American standardbred ja Tennessee kõnnihobune.

Kimlid võivad olla Briti ponitõud nagu Welshi poni, Dalesi poni, Shetlandi poni ja Connemara poni, samuti on kimleid Islandi hobuste ja minihobuste seas.

Kimli värvuse esinemist ei ole rahuldavalt tõestatud araabia hobusel ja Inglise täisverelisel ratsahobusel.

Eesti hobuse värvusena[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti tõus esineb kimleid hobuseid võrdlemisi harva. Eesti hobuste seas esineb aeg-ajalt nii musti kimleid, kõrbkimleid kui ka raudjaskimleid ehk maasikavärvi hobuseid. Üsna sagedasti esineb muid halliseguseid värvusvariante, mis aga ei ole siiski tõelised kimlid.

Arvatavasti on kimmel värvus olnud tõus pikka aega. Täpset päritolu ei ole dokumenteerituna võimalik tuvastada. On võimalik, et esimesed kimlid hobused sündisid sarnaselt hallidele keskajal sisse toodud rüütlihobuste järeltulijatena. Ristisõdijate ratsude hulgas oli ka külmaverelisi raskeveotõugu hobuseid, kelle hulgas on kimmel värvus väga tavaline. Hilisemal ajal on kindlasti lisandunud kimligeeni tänu ardenni hobuste kasutamisele eesti tõu parandamises.[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Värvuste kirjeldused. - esthorse.ee
  2. I. Randlaht. Värvuste nimetustest eesti keeles. - Eesti hobune. Artiklite kogumik. Tallinn, 2011
  3. Eesti hobuse värvused. - EHKAS – Eesti hobuse eest
  4. Eesti hobune. Artiklite kogumik. Tallinn, 2011
  5. "Värvused. - Eesti Tuhkrute Liit". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. jaanuar 2021. Vaadatud 23. detsembril 2020.
  6. Eesti hobuse värvused. - EHKAS – Eesti hobuse eest