Ketogeeniline dieet

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Ketoonkeha

Ketogeeniline dieet hõlmab väga vähest süsivesikute tarbimist, samuti vähese või piisava valkude tarbimise ning väga suure rasvasisaldusega toitumislaadi. Põhimõte tugineb asjaolul, kus keha on sunnitud põletama rasvu, mitte süsivesikuid. Siiski on erinevalt teistest kudedest ajul tarvis glükoosi, mida saadakse süsivesikutest. Süsivesikute puudumisel hakkavad maksas toimuma protsessid, kus rasv muutub rasvhapeteks ja ketoonkehadeks.

  • Ketoonkeha koosneb:
    • β-hüdroksübutüraat
    • atsetoatsetaat
    • atsetoon

Sellised ketoonikogumid siirduvad ajju ja südame piirkonda, kus alustavad glükoosi kui energiaallika asendamist. Peamine ettekujutus dieedi kasutuseks ongi keha panna olukorda, mida võime kutsuda ketoosiks, kus ei kasutata energiaallikana süsivesikuid vaid ketoonide lagundamist. [1]

Seda dieeti kasutatakse tihtilugu meditsiinis raskesti juhitavate haigusjuhtude korral, peamiselt epilepsia raviks. Vere ketoonkehade kõrgenenud tase vähendab epileptilistest hoogudest tingitud krampide esinemissagedust. Kliinilised testid kinnitavad dieedi tõhusust neurodegeneratiivsete häirete puhul nii laste kui ka täiskasvanute seas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Toitumisrežiime ja erilaadseid dieete on kasutatud meditsiinis alates 500 eKr. Ketogeenset dieeti tutvustasid tänapäeva tohtrid. Algselt kasutati seda toitumiskava epilepsiaraviks 1920. aastatel. Mitme aastakümne jooksul kasutati seda teraapiat maailmas laialdasemalt, kuid kaasaegsemate ravimeetodite ja ravimite väljatöötamisel vähenes dieedi kasutus.

Viimase 15 aasta jooksul on ketogeenilise dieedi kasutus taaskord suurenenud. Samuti on ilmutatud ulatuslikku teaduslikku huvi selle dieettoime ja raviomaduste suunas. Alates 1960. aastast on selline toitumine saanud üheks levinumaks rasvumisprobleemide ravimeetodiks.

Esimest korda viidi läbi uuring kaalulangetamise seisukohalt 2003. aastal Fosteri ja tema kolleegide poolt. Selles katses vaadeldi väikese süsivesikute sisaldusega dieedi mõju kehakaalu alandamisele. Sooritati ka võrdluskatse traditsioonilise toitumiskava alusel. Saadud tulemused paljastasid paljutki. Grupil, kelle kaalulangetuseks kasutati ketogeenilist dieeti õnnestus küll langetada kaalu, kuid pärast erisuguse toitumise lõpetamist jäi kaal püsima. Traditsioonilise dieedi abil kaalu langetanud grupp aga jätkas kaalulangetust ka sel perioodil, mil dieet lõppenuks oli kuulutatud. Teadlased jõudsid uuringute põhjal järeldusele, et kaalukadu ei olnud seoses vähese süsivesikute tarbimisega, vaid pigem vähenenud tarbivate kalorite kogusega. Samale järeldusele jõuti ka viimaste aastate jooksul Xin Liu tehtud teadusuuringus, mis avaldati 2013. aasta märtsis. Samas kasutavad tänapäeval paljud inimgrupid seda dieeti kaalulangetuse eesmärgil, vähese taustauuringu tõttu võivad ekstreemsed toitumiskavad pigem olla negatiivse kui positiivse mõjuga. [2]

Efektiivsus[muuda | muuda lähteteksti]

Ketogeeniline dieet vähendab krambihoogude sagedust rohkem kui 50% võrra pooltel seda katsetanud patsientidel. [3] Epilepsiat põdevad lapsed saavad keto dieedist rohkem kasu kui mõnest teisest krampidevastasest ravimist. [4] Dieeti on hakatud kasutama kehakaalu alandamiseks ülekaalulistel. On uuritud, et dieet toimib kehakaalu alandamise eesmärgil, kuid pikas perspektiivis ei ole see parem kui mitmekülgne toitumine.[1] Ketogeenilisel dieedil on täheldatud võimalik ravi vähi ja akne vastu, kuid need andmed on siiski veel esialgsed ja väheuuritud.[1] [5]

Mõju[muuda | muuda lähteteksti]

Ketogeenilisel dieedil on nii negatiivseid kui ka positiivseid külgi. Negatiivsete sümptomite vältimiseks tuleb juua rohkem vett või kasutada toidus rohkem soola.[1]

Negatiivne mõju[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2-3 päeva pärast alustamist on peamised sümptomid:
    • peavalu
    • väsimus
    • uimasus
    • iiveldus
    • ärritus
  • Võivad esineda:
    • krambid jalgades
    • kõhukinnisus
    • südamepuperdamine
    • füüsilise aktiivsuse vähenemine
    • halb hingeõhk

Positiivne mõju[muuda | muuda lähteteksti]

  • Esineb paljudel:
    • kaalulangus
    • söögiisude kontrollimine
    • pidev energia ja vaimne jõud
    • veresuhkru kontrolli all hoidmine
    • tugev immuunsus
    • rahulik kõht (vähe gaase, krampe ja valusid)
    • füüsiline vastupidavus on suurenenud
    • epilepsia vähenemine (kasutusel aastast 1920; süsivesikurikas toit võimaldab inimestel vähem võtta epilepsiaravimeid ning väldib krambihoogude teket)
  • Veel positiivseid võimalusi:

Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]

  • Mida süüa:
    • liha
    • muna
    • kala ja mereannid
    • juust
    • juurviljad, mis kasvavad maa peal (kabatšokk, kurk, tomat, paprika, avokaado jne)
    • naturaalsed rasvad (või, oliiviõli)
    • pähklid (soovitatavad makadaamia või pekaanipähklid)
    • marjad (maasikas, mustikas, põldmari, vaarikas)
  • Mida vältida:
    • puuvili (banaan)
    • kartul
    • limonaad ja mahl
    • šokolaad
    • nisujahu (sai, pasta jne)
    • õlu
    • keedetud riis
    • sõõrikud
    • kommid [1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 "LCHF and Ketogenic diet". nutrientjournal.com, 7. november 2017. Kasutatud 04.04.2018. Inglise keeles.
  2. Wheless, J. W. History of the ketogenic diet. Epilepsia. 2008; 49: 3-5. doi:10.1111/j.1528-1167.2008.01821.x. PMID 19049574
  3. Kossoff EH, Zupec-Kania BA, Rho JM. Ketogenic diets: an update for child neurologists. J Child Neurol. August 2009; 24(8):979–88. doi:10.1177/0883073809337162. PMID 19535814
  4. Freeman JM, Kossoff EH, Hartman AL. The ketogenic diet: one decade later. Pediatrics. Märts 2007; 119(3):535–43. doi:10.1542/peds.2006-2447. PMID 17332207
  5. Paoli, A. Ketogenic Diet for Obesity: Friend or Foe? International Journal of Environmental Research and Public Health. Veebriar 2014; 11, 2092-2107. doi:10.3390/ijerph110202092. PMID 24557522