Kerri efekt

Allikas: Vikipeedia

Magnetoptiline Kerri efekt (MOKE) on üks mitmest magnetoptilisest efektist (teised magnetoptilised efektid on Faraday efekt, Voigti efekt ja Zeemani efekt). Kerri efekt seisneb valguse teatud omaduste muutumises magneetunud pinnalt peegeldudes. Seda efekti kasutatakse materjaliteaduses pindmiste materjalikihtide magneetumuse uurimiseks, seda meetodit nimetatakse Kerri mikroskoopiaks.

NdFeB magnetilised domeenid, mis on tehtud nähtavaks Kerri mikroskoobiga

Ajalugu ja sissejuhatus[muuda | muuda lähteteksti]

Magnetoptilised efektid ilmnevad magnetmaterjalides nende optilise anisotroopia tõttu. Kerri efekti põhjustav anisotroopia tekib materjali pindmiste domeenide magneetumuse tõttu, mida on võimalik välise magnetväljaga mõjutada. Optiline anisotroopia muudab lineaarselt polariseeritud valguse polarisatsioonitasandit magnetiliselt materjalilt peegeldumise käigus. See nähtus on nimetatud John Kerri järgi, kes märkas sellist efekti esimesena 1887. aastal [1]. Kerri efekt on analoogne Faraday efektiga, mille korral pöördub lineaarselt polariseeritud valguse polarisatsioonitasand magnetvälja asetatud läbipaistvast materjalist läbiminekul, mida jälgis Michael Faraday 1845. aastal.

MOKE on võrdeline materjali magneetumusega ning kõige tundlikum materjali pindmiste kihtide suhtes, tüüpiliselt 10–20 nm enamiku metallide puhul. Need asjaolud teevad MOKE rakendatavaks materjalide pinnakihtide magneetumuse uurimiseks [2]. Sel viisil materjalipindade uurimist nimetatakse Kerri mikroskoopiaks. Seda on laialdaselt kasutatud magnetmaterjalide uurimiseks, eriti magnetiliste tahkiskilede valdkonnas. MOKE on aluseks ka tööstuslikult toodetud magnetoptilisele mäluseadmele.

Põhimõte[muuda | muuda lähteteksti]

MOKE füüsikaline selgitus makroskoopilisel tasemel antakse dielektrilise läbitavuse tensori kaudu. Magnetvälja olemasolu (kas materjal asub välises väljas või on tegu ferromagneetikuga) võib muuta dielektrilise läbitavuse tensorit ε, muutes selle anisotroopseks 3x3 maatriksiks, mis tähendab, et maatriksi mittediagonaalelemendid ei ole nullid. Lineaarselt polariseeritud valgust võib vaadelda kui vasaku- ja paremakäeliselt ringpolariseeritud valguste superpositsiooni. Erinevates suundades polariseeritud valguskiirte jaoks on magnetväljas asuva materjali murdumisnäitaja erinev ning seetõttu peegelduvad need valguskiire komponendid materjalilt erinevalt, põhjustades polarisatsioonitasandi pöördumise peegeldumisel. Kui valguse neeldumist materjalis ei ole vaja arvestada, siis on ε hermiitiline maatriks. Sel juhul on ε kõige üldisem kuju järgmine:

[3].

Mikroskoopiliselt on võimalik Kerri efekti selgitada valguse elektrivälja ja magneetuvuse vastasmõjust lähtuvalt, mis leiab aset spinn-orbitaalse vastasmõju tulemusel. Kõige piltlikum on samas lähtuda klassikalisest elektrodünaamikast. Nimelt mõjub valguse poolt liikuma pandud elektronidele aines Lorentzi jõud, sest aine asub magnetväljas. Lorentzi jõu mõjul liikuma hakanud elektronid tekitavad omakorda magnetvälja, mis mõjutab valguse erinevaid polarisatsioonikomponente erinevalt. Klassikaline füüsikaline selgitus on analoogne Faraday efekti selgitusega.

Geomeetriad[muuda | muuda lähteteksti]

Kerri efekti saab veel iseloomustada, lähtudes materjali magneetuvuse suunast pinna ja valguse langemistasandi suhtes.

M-tähe kõrval olev nool joonisel näitab magneetuvuse suunda materjalis. Polar tähendab polaarset, longitudinal pikisuunalist ja transversal ristsuunalist

Polaar-MOKE[muuda | muuda lähteteksti]

Kui magneetuvuse vektor on risti peegeldava pinnaga ning paralleelne valguse langemistasandiga, siis nimetatakse efekti polaarseks Kerri efektiks. Selle konfiguratsiooni korral muutub lineaarselt polariseeritud valgus peegeldumisel elliptiliseks.

Pikisuunas MOKE[muuda | muuda lähteteksti]

Pikisuunas efekti korral on magneetuvuse vektor paralleelne nii peegeldava pinnaga kui valguse langemistasandiga. Sarnaselt polaarse konfiguratsiooniga muutub siin valguse polarisatsioon.

Ristsuunas MOKE[muuda | muuda lähteteksti]

Juhul, kui magneetuvus on risti valguse langemistasandiga ja paralleelne pinnaga, siis öeldakse, et tegu on ristsuunas konfiguratsiooniga. Sel juhul ei muutu peegeldumisel valguse polarisatsioon, vaid muutub valguse intensiivsus.

Kerri elektro-optiline efekt[muuda | muuda lähteteksti]

Kerri elektro-optiline efekt seisneb asjaolus, et välisesse elektrivälja paigutatud materjali murdumisnäitaja on erinev välise elektriväljaga paralleelse ja ristuva valguse komponendi jaoks. Murdumisnäitaja muutus Δn on antud järgnevalt:

kus λ on valguse lainepikkus, K on Kerri konstant ja E on elektrivälja tugevus. Mõned polaarsed vedelikud, näiteks nitrotolueen (C7H7NO2) ja nitrobenseen (C6H5NO2) omavad väga suuri Kerri konstante. Sellise vedelikuga täidetud klaasi nimetatakse Kerri rakuks. Neid kasutatakse valguse moduleerimiseks, kuna Kerri efekt reageerib kiiresti elektrivälja muutusele. Esineb ka efekt, kus see elektriväli, mis mõjutab valguse käitumist aines, on valguse enda elektriväli. Kõiki ülalnimetatud efekte nimetatakse tihti lühidalt Kerri efektiks ning tuleb kontekstist välja lugeda, millist efekti silmas peetakse.

Rakendused[muuda | muuda lähteteksti]

Optiline eksperiment Kerri efekti jälgimiseks. Polarizer tähendab uuritavale objektile pealelangeva valguse polarisaatorit, Sample on uuritav objekt, Analyzer on objektilt peegeldunud valguse analüsaator, Detector on valguse salvestaja

Mikroskoopia[muuda | muuda lähteteksti]

Kerri mikroskoop töötab MOKE põhimõttel ning selle abil on võimalik uurida magnetmaterjali pinna erinevate osade magneetuvust. Kerri mikroskoobis läbib valgus esmalt polarisaatori, siis peegeldub uuritavalt materjalilt ning seejärel läbib analüsaatori enne, kui läheb tavalisse optilisse mikroskoopi. Analüsaator muudab polarisatsioonimuutuse valguse intensiivsuse muutuseks, mida saab omakorda nähtavaks teha.

Magnetsalvestus[muuda | muuda lähteteksti]

Magnetptiline mäluseade ehk MO mäluseade jõudis avalikkuse ette 1985. aastal. MO diskettidele kirjutati laseri ja elektromagneti abil. Laser kuumutas materjali üle tema Curie temperatuuri ning seejärel kirjutati elektromagneti abil materjalitükk bitiks väärtusega 1 või 0. Oleku lugemiseks lasti valgusel bitilt peegelduda ning Kerri efekti tõttu oli selge erinevus peegeldunud valguses biti olekute 1 ja 0 vahel.

Pinna- ja materjalianalüüs[muuda | muuda lähteteksti]

On näidatud, et pinnaplasmonite polaritonid (PPP-d) võimendavad olulisel määral Kerri efekti aines teatud spetsiifiliste pinnageomeetriate korral. Kuivõrd Kerri efektis jälgitav polarisatsioonitasandi pöördumise suund sõltub PPP-de liikumissuunast, siis on Kerri efekt kasulik vahend plasmooniliste nanostruktuuride uurimiseks [4].
Kuna Kerri efekt ilmneb materjali optilise anisotroopia tõttu, siis Kerri efekti jälgides on võimalik teha ka järeldusi materjalide anisotroopsuse kohta. Näiteks on uuritud Kerri efekti õhukeste nanolaminaatide struktuuris [Co/TiO2]n (2–4 nm paksused koobalti ja titaanoksiidi vahelduvad kihid) ning järeldatud, et selline struktuur käitub kui optiliselt anisotroopne kristall [5].
Kuna mõnedes spintroonika või magnetoptilise sensoorika rakendustes on optiline anisotroopia soovitud efekt, siis on oluline materjali valmistades suuta seda anisotroopiat kontrollida (et tagada selle olemasolu ning vajalik määr) ning MOKE abil on võimalik võrrelda materjali anisotroopsuse sõltuvust materjali valmistusviisidest. Konkreetselt näiteks MgO peale kasvatatud Co kihtide optilise anisotroopia ulatuse ja määra sõltuvust kasvatusaluse pöörlemiskiirusest ja kasvatustemperatuurist on MOKE abil edukalt võrreldud [6].

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kerr, John (1877). "On Rotation of the Plane of the Polarization by Reflection from the Pole of a Magnet". Philosophical Magazine. 3: 321. DOI:10.1080/14786447708639245.
  2. J.A.C. Bland, M.J. Padgett, R.J. Butcher, N. Bett; et al. (1989). "An intensity-stabilised He-Ne laser for measuring small magneto-optic Kerr rotations from ferromagnetic films". J. Phys. E. Sci. Inst. 22: 308.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  3. J. Zak, E.R. Moog C. Liu, S.D. Bader; et al. (1990). "Fundamental magneto-optics". J. Appl. Phys. 68: 8.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  4. V. I. Belotelov, I. A. Akimov, M. Pohl, V. A. Kotov, S. Kasture, A. S. Vengurlekar, Achanta Venu Gopal, D. R. Yakovlev, A. K. Zvezdin, M. Bayer; et al. (2011). "Enhanced magneto-optical effects in magnetoplasmonic crystals". Nature Nanotechnology. DOI:10.1038/nnano.2011.54.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  5. V.V. Pavlov, P.A. Usachev, A.I. Stognij, M.V. Pashkevich, N.N. Novitskii, Th. Rasing, R.V. Pisarev; et al. (2016). "Ellipsometric and magneto-optical study of nanosized ferromagnetic metal-dielectric structures [Co/TiO2]n/Si". Thin Solid Films. 619: 359-363.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  6. Srijani Mallik, Sougata Mallick, Subhankar Bedanta; et al. (2017). "Effect of the growth conditions on the anisotropy, domain structures and the relaxation in Co thin films". Journal of Magnetism and Magnetic Materials. 428: 50-58.{{cite journal}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)