Kerksus

Allikas: Vikipeedia
Texase osariigis Gilchristis asuv elamu, mis on projekteeritud nii vastupidavana üleujutustele, elas üle orkaani Ike 2008. aastal

Ehitusvaldkonnas loetakse kerksuseks rajatiste võimet absorbeerida või vältida kahjustusi ilma täieliku lagunemiseta, olles hoonete ja infrastruktuuri projekteerimise, hooldamise ja taastamise ning ka ühiskonna jätkusuutliku toimimise eesmärgiks.[1][2] Põhjalikumaks määratluseks on see, et kerksus on võime reageerida, absorbeerida ja kohaneda ja isegi taastuda häirivast sündmusest.[3] Eeldatakse, et kerkne struktuur/süsteem/ühiskond on suuteline vastu pidama äärmuslikule sündmusele minimaalsete kahjude ja talitlushäiretega sündmuse ajal; pärast sündmust peaks see suutma kiiresti taastama oma talitlusvõime, mis on sarnane või isegi parem kui sündmuse eelne tase.[viide?]

Kerksuse (ingl resilience) mõiste sai alguse masinaehitusest ja seejärel hakati seda rakendama järk-järgult ka teistes valdkondades. Kerksus on tihedalt seotud haavatavusega. Mõlemad terminid on spetsiifilised sündmuse häiringule, mis tähendab, et süsteem/infrastruktuur/ühiskond võib olla ühe sündmuse suhtes haavatavam või vähem kerkne kui teise sündmuse suhtes. Samas ei ole need need terminid teineteise täpsed vastandid. Üks ilmne erinevus on see, et haavatavus keskendub süsteemi vastuvõtlikkuse hindamisele sündmuse-eelses faasis, kuid kerksus rõhutab dünaamilisi omadusi sündmuse-eelses, sündmuse toimumise aegses ja sündmusejärgses faasis.[4]

Kerksus on mitmetahuline omadus, mis hõlmab nelja dimensiooni: tehnilist, organisatsioonilist, sotsiaalset ja majanduslikku.[5] Seetõttu ei pruugi ühe mõõdiku kasutamine olla kerksuse kirjeldamiseks ja kvantifitseerimiseks asjakohane. Masinaehituse ingliskeelses terminoloogias iseloomustatakse kerksust nelja R-iga: robustness – vastupidavus, redundancy – tugevusvaru, resourcefulness – leidlikkus ja rapidity – kiirus. Viimase aja uurimistööde põhjal on välja töötanud mitmeid lähenemisviise kerksuse kvantifitseerimiseks eri külgedest, nagu näiteks funktsionaalsuse ja sotsiaalmajanduslikkusega seotud aspektid.[4]

Tehiskeskkond vajab kerksust olemasolevate ja esilekerkivatele ohtude vastu, nagu näiteks tugevad tormid või maavärinad, ning vastupidavuse ja tugevusvaruga tuleb arvestada arvestada juba hoonete projekteerimisel. Seejärel saab juba keskenduda nendele lähenemisviisidele, mis on efektiivsed toimetulemiseks muutuvate tingimuste põhjustatud uute mõjudega.[6]

Kerksuse kasutamine masinaehituses on inspireerinud ka teisi valdkondi ja mõjutanud seda, kuidas neis kerksust tõlgendatakse, nagu näiteks tarneahela kerksus, küberkerksus. Kerksus on nüüd saanud üheks võtmesõnaks ka julgeolekuteemade üle arutamisel.[7]

Kavandatud süsteemid reageerivad häirivatele sündmustele erinevalt. Järgmine graafik näitab viise, kuidas süsteemid reageerivad ja võimalusel isegi kohanevad vastavalt oma kerksusele

Etümoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Inglise keeles tähendab resilience "võimet taastuda raskustest või häiringutest". Mõiste resilience juur peitub ladinakeelses terminis resilio, mis tähendab esialgsesse olekusse naasmist või taastumist.[8] Eesti keelde tuli kerksus uudissõnana 2014. aastal toimunud uute sõjandussõnade võistluse tulemusel[9].

Tehniline kerksus[muuda | muuda lähteteksti]

Kerksuse neli omadust

Tehnilise kerksuse all mõeldakse süsteemi võimekust leevendada ohtude mõju. Seda arvesse võttes rehkendatakse kerksuse määr aja põhjal, mis kulub süsteemil naasmiseks tasakaaluolekuni.[10] MCEER-i (Multi-Hazard Earthquake Engineering Research Center) teadlased on identifitseerinud neli kerksuse omadust: vastupidavus, leidlikkus, tugevusvaru ja kiirus.[11]

  • Vastupidavus – süsteemide võime taluda teatud stressitaset ilma algse funktsiooni kaotuseta.
  • Leidlikkus – võime tuvastada probleeme ja ressursse, kui selgub, et ohud võivad hakata süsteemi häirima.
  • Tugevusvaru – võime omada süsteemis erinevaid teid, mille kaudu saab suunata käsutuses olevaid jõude, et tagada funktsiooni jätkuvus.
  • Kiirus – võime tagada prioriteetide ja eesmärkide täitmine õigeaegselt, et vältida kaotusi ja tulevasi häireid.

Sotsiaal-ökoloogiline kerksus[muuda | muuda lähteteksti]

Sotsiaal-ökoloogiline kerksus ehk adaptiivne kerksus[12] on uus kontseptsioon, mis koondab peatähelapanu kerksuse sotsiaalse, ökoloogilise ja tehnilise valdkonna ühendamisele. Adaptiivne mudel keskendub süsteemi stabiilse oleku teisendatavale kvaliteedile. Kohanduvates hoonetes võetakse arvesse nii lühiajalist kui ka pikaajalist kerksust, et tagada süsteemi vastupidavus sotsiaalsete ja füüsiliste mõjudega seotud häiringutele. Hooneid on eri suuruses ja nad asuvad erinevates tingimustes, mistõttu on oluline mõista, et arhitektuuris on alati oodata pidevaid muudatusi. Laboy ja Fannon leiavad, et kerksuse mudel on muutumas, ning nad on rakendanud MCEER-i (Multidisciplinary Center for Earthquake Engineering Research) nelja kerksuse omadust arhitektuuri planeerimis-, projekteerimis- ja toimimisetappides.[10] Selle asemel, et kasutada kerksuse kirjeldamiseks nelja omadust, soovitavad Laboy ja Fannon 6R-mudelit, mis lisab hoone käitamisetapi jaoks taastamise (ingl recovery) ja hoone planeerimisetapi jaoks riskivältimise (ingl risk avoidance). Ehitise planeerimisetapis on riski vältimise seisukohalt üliolulised asjad koha valik, hoone paigutus ja asukoha tingimused. Varajane planeerimine võimaldab aidata ette valmistada ja kujundada ehitatud keskkonda, tuginedes mõjudele, mida me mõistame ja tajume. Hoone käitamisfaasis ei tähenda häiring vastupidavuse lõppu, vaid see peaks pakkuma välja taastamiskava tulevaste kohanduste jaoks. Häiringuid tuleks kasutada õppimisvõimalusena vigade ja tulemuste hindamisel ning tulevaste vajaduste täpsustamisel.[viide?]

Jätkusuutlikkus[muuda | muuda lähteteksti]

Kerksuse ja jätkusuutlikkuse mõiste üle on keeruline arutleda, kuna selles valdkonnas on aastate jooksul kasutatud erinevaid teaduslikke määratlusi. Paljud mõlemat teemat käsitlevad tegevuskavad ja akadeemilised väljaanded pakuvad mõlemale mõistele oma definitsiooni või neil puudub selge määratlus, millist kerksust nad silmas peavad. Kuigi jätkusuutlikkus on hästi väljakujunenud mõiste, on selle kontseptsiooni ja selle olemuse kohta mitmeid üldisi tõlgendusi. Sanchez et al. pakkus välja mõiste "jätkusuutlik kerksus" uue iseloomustuse, mis laiendab sotsiaal-ökoloogilist kerksust, hõlmates püsivamaid ja pikaajalisemaid lähenemisviise. Jätkusuutlik kerksus ei keskendu mitte ainult lõpptulemustele, vaid ka protsessidele ja tegevuskavadele enestele nende rakendamise ajal.[13]

Mõlemad kontseptsioonid jagavad olulisi eeldusi ja eesmärke, nagu passiivne ellujäämine ja süsteemi toimimise püsivus aja jooksul vaatamata häiringutele. Ühiselt keskenduvad nad ka kliimamuutuste leevendamisele, kuna nad mõlemad esinevad suuremates raamistikes, nagu ehituskoodeks ja hoonete sertifitseerimisprogrammid. Holling ja Walker väidavad, et "kerkne sotsiaal-ökoloogiline süsteem on ökoloogiliselt, majanduslikult ja sotsiaalselt jätkusuutliku piirkonna sünonüüm."[14] Teised teadlased, näiteks Perrings, väidavad, et "arengustrateegia ei saa olla jätkusuutlik, kui ta ei ole kerkne".[15][16] Seetõttu on need kaks kontseptsiooni läbi põimunud ega saa olla üksikult edukad, kuna nad on teineteisest sõltuvad. Näiteks RELi-s ja LEED-is ning muudes hoonete sertifikaatides on ohutule veele ja energiaallikale juurdepääsu tagamine ülioluline enne häiringut, häiringu ajal ja ka pärast häiringut.[14]

Mõned teadlased jälle väidavad, et kerksuse ja jätkusuutlikkuse taktikad on suunatud erisuguste eesmärkide saavutamiseks. Paula Melton väidab, et kerksus pöörab peatähelepanu toimetulekuks ettearvamatuga, samas kui jätkusuutlikkus keskendub toimetulekuks kliimamuutustega. Mõned kerksuse vormid, nagu näiteks adaptiivne kerksus, keskenduvad kavadele, mis suudavad šokisündmuste toimumise ajal nendega kohaneda ja muutuda, teisest küljest keskendub jätkusuutlik mudel süsteemidele, mis on tõhusad ja optimeeritud.[17]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Märkused ja viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Jennings, Barbara J.; Vugrin, Eric D.; Belasich, Deborah K. (2013). "Resilience certification for commercial buildings: A study of stakeholder perspectives". Environment Systems and Decisions. 33 (2): 184–194. DOI:10.1007/s10669-013-9440-y.
  2. Herrera, Manuel; Abraham, Edo; Stoianov, Ivan (13. veebruar 2016). "A Graph-Theoretic Framework for Assessing the Resilience of Sectorised Water Distribution Networks". Water Resources Management (inglise). 30 (5): 1685–1699. DOI:10.1007/s11269-016-1245-6. ISSN 0920-4741.
  3. "What is critical infrastructure? Why is resilience important?".
  4. 4,0 4,1 Sun, Wenjuan; Bocchini, Paolo; Davison, Brian (2018). "Resilience metrics and measurement methods for transportation infrastructure: the state of the art". Sustainable and Resilient Infrastructure. 5 (3): 1–32. DOI:10.1080/23789689.2018.1448663.
  5. Bruneau, Michel; Chang, Stephanie E.; Eguchi, Ronald T.; Lee, George C.; O’Rourke, Thomas D.; Reinhorn, Andrei M.; Shinozuka, Masanobu; Tierney, Kathleen; Wallace, William A. (november 2003). "A Framework to Quantitatively Assess and Enhance the Seismic Resilience of Communities". Earthquake Spectra (Ameerika inglise). 19 (4): 733–752. DOI:10.1193/1.1623497. ISSN 8755-2930.
  6. , lk 29–49 {{citation}}: eiran tundmatut parameetrit |kirjastaja= (juhend); puuduv või tühi pealkiri: |title= (juhend)
  7. "Julgeolek ja kerksus". https://icds.ee/et/tag/julgeolek-ja-kerksus/. 18. november 2022. Vaadatud 11. detsembril 2022. {{netiviide}}: välislink kohas |väljaanne= (juhend)
  8. Cimellaro, Gian Paolo; Reinhorn, Andrei M.; Bruneau, Michel (november 2010). "Framework for analytical quantification of disaster resilience". Engineering Structures (inglise). 32 (11): 3639–3649. DOI:10.1016/j.engstruct.2010.08.008.
  9. "Sõjandussõnaus andis uuteks sõnadeks sotra, rauter ja reke". err.ee. 26. september 2014. Vaadatud 12. detsember 2022.
  10. 10,0 10,1 Laboy, Michelle; Fannon, David (11. detsember 2016). "Resilience Theory and Praxis: a Critical Framework for Architecture". Enquiry the ARCC Journal for Architectural Research (inglise). 13 (1). DOI:10.17831/enq:arcc.v13i2.405. ISSN 2329-9339.
  11. Cimellaro, Gian Paolo; Reinhorn, Andrei M.; Bruneau, Michel (1. november 2010). "Framework for analytical quantification of disaster resilience". Engineering Structures. 32 (11): 3639–3649. DOI:10.1016/j.engstruct.2010.08.008. ISSN 0141-0296.
  12. "Arts_Resilience.pdf" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2021. Vaadatud 13. detsembril 2022.
  13. Sanchez, Adriana X.; Osmond, Paul; van der Heijden, Jeroen (1. jaanuar 2017). "Are Some Forms of Resilience More Sustainable than Others?". Procedia Engineering. International High-Performance Built Environment Conference – A Sustainable Built Environment Conference 2016 Series (SBE16), iHBE 2016. 180: 881–889. DOI:10.1016/j.proeng.2017.04.249. ISSN 1877-7058.
  14. 14,0 14,1 Roostaie, S.; Nawari, N.; Kibert, C. J. (1. mai 2019). "Sustainability and resilience: A review of definitions, relationships, and their integration into a combined building assessment framework". Building and Environment. 154: 132–144. DOI:10.1016/j.buildenv.2019.02.042. ISSN 0360-1323.
  15. Perrings, Charles (2006). "Resilience and sustainable development". Environment and Development Economics. 11 (4): 417–427. DOI:10.1017/S1355770X06003020. Originaali arhiivikoopia seisuga 22. oktoober 2020.
  16. Perrings, Charles (2006). "Resilience and sustainable development". Environment and Development Economics. 11 (4): 417–427. DOI:10.1017/S1355770X06003020.
  17. Melton, Paula (30. september 2013). "Designing for the Next Century's Weather". BuildingGreen (inglise). Vaadatud 10. detsembril 2019.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]