Küberkerksus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Küberkerksus (inglise keeles cyber resilience) on seisund, olukord või omadus, kus organisatsioon suudab oma teenuseid pakkuda ka pidevate küberrünnakute olukorras ning neile vaatamata. Jätkuvate küberrünnakute kontekstis populariseeris[1] seda mõistet Maailma Majandusfoorumi dokument[2] aastast 2012.

Info- ja küberturbetermineid koondav AKIT esitab ingliskeelse termini resilience[3] eestikeelseks vasteks hoopis elastsus, paindlikkus, ning selgitab seda mõistet kui organisatsiooni või süsteemi kohanemisvõimelisust keerulises ja muutuvas keskkonnas; [see on:] IT-süsteemide töö- ja äriprotsesside suhteliselt normaalne jätkumine pärast intsidente; kiire ja pingutusteta taaste nõuab varundamist, tõrketaluvust ja nõrkade lülide arvu minimeerimist.

Küberturbe ja küberkerksuse erinevus seisneb järgmises[4]:

  • küberturve hõlmab meetodeid ja võtteid, millega küberruumis turvalisust tagatakse;
  • küberkerksus käsitleb jätkusuutlikkuse tagamist organisatsiooni koguvaates, aga ka organisatsiooni poolt nii küber- kui ka tavaruumis pakutavate teenuste vaates.

Eestikeelne termin ja selle kriitika[muuda | muuda lähteteksti]

26. septembril 2014 tegi Eesti kaitseministeerium teatavaks sõjandusalaste sõnade loomekonkursi Sõjandussõnause[5] tulemused. Uute terminitena otsustati muuhulgas kasutusele võtta sõna kerksus ingliskeelse termini resilience vastena.

AKIT eitab terminit kerksus[3], ametkonnad seevastu kasutavad[6][7] seda ametlikes publikatsioonides.

Ingliskeelse sõna resilience vastena on kasutatud ka säilenõtke.[8]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]