Kerjusüliõpilane

Allikas: Vikipeedia

"Kerjusüliõpilane" (saksa keeles "Der Bettelstudent") on helilooja Carl Millöckeri operett kolmes vaatuses. Friedrich Zelli (õieti Camillo Walzel) ja Richard Genée libreto on loodud Victorien Sardou' "Le noces de Fernande'i" (1878) ja Edward Bulwer-Lyttoni "The Lady of Lyonsi" (1838) järgi.

Faktoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Opereti esmaettekanne oli 6. detsembril 1882 Viini Theater an der Wienis. Rollide loojad: Alexander Girardi (Szymon), Josef Joseffy (Jan), Caroline Finaly (Laura), Felix Schweighofer (Ollendorf), Carl Adolf Friese (Enterich). Dirigeeris Karl Millöcker.

Peamised osad: Szymon Rymanowicz (tenor), Laura Nowalska (sopran), krahvinna Palmatica Nowalska (metsosopran), Bronislawa (sopran), kolonel Ollendorf (bass), Enterich (bariton), Jan Janicki (tenor), krahv Bogumil Malachowski (bass), Eva (metsosopran).

Helilooja parimaid ja enam mängitud teoseid, mis paistab silma särava muusika ja tugeva libreto poolest. Üks operetiajastu populaarsemaid teoseid. Esitati Saksamaal kuni 1915. aastani üle 5000 korra. Tänapäeval lavastatakse saksa keelt kõnelevates maades regulaarselt.

Eestis on seda operetti lavastatud Estonias (1910, 1923, 1947) ja Endlas (1923).

Faabula[muuda | muuda lähteteksti]

Tegevus toimub Krakówis 1704. aastal, kui Poolat valitses Friedrich-August II. Poola krahvinna Laura tõrjub tagasi Krakówi kuberneri, kolonel Ollendorfi lähenemiskatsed. Laura ema Palmatica on otsustanud, et tütar võib mehele minna üksnes Poola ohvitserile.

Kolonel plaanib kättemaksu. Ta hoiab vangis kahte mässulist poola üliõpilast Szymonit ja Jani. Kolonel pakub neile raha ja vabadust tingimusel, et Szymon esitleks end Poola printsina ja Jan tema sekretärina. Ta soovib, et Laura armuks noormehesse ja soostuks abielluma ning siis tema, Ollendorf, marsiks pulmapäeval kohale, et teatada Laurale, kellega on tegemist.

Neid esitletakse Laurale ja tolle õele Bronislawale. Noormehed avaldavad neidudele kohe sügavat muljet. Laura armub Szymonisse ja vastupidi. Kui asi läheb tõsiseks, soovib Szymon neiule kõik ära rääkida, kuid Jan takistab teda. Pärast keerulisi intriige ei õnnestu Ollendorfil oma tahtmist saada. Poola vabastatakse. Laura ja Szymon ning Jan ja Bronislawa abielluvad.

Peamised muusikalood[muuda | muuda lähteteksti]

  • Jani ja Szymoni duett kooriga "Die Welt hat das genialste Streben"
  • Ansambel kooriga "Ich knüpfte manche zarte Bande"
  • Jani ja Bronislawa duett "O Durch diesen Kuß sei unser Bund geweiht!"
  • Tertsett "Einkäufe machen"
  • Ansambel kooriga "Glückliche Braut! Dir strahlet hell das Leben"
  • Szymoni ja Laura duett "Soll ich redden, darf ich schweigen?"
  • Bronislawa laul kooriga "Der Fürst soll nur ein Bettler sein"
  • Szymoni kuplee "Ich hab’kein Geld bin vogelfrei"
  • Ansambel kooriga "Jetzt lach' ich jeglicher Gefahr"
  • Finaal "Befreit das Land, geknüpft das Band".

Filmid[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1927 Saksa tummfilm
  • 1936 Saksa stuudio UFA (režii Georg Jacoby, peaosades Marika Rökk, Johannes Heesters ja Carola Höhn)
  • 1956 Saksa FV stuudio (režii Werner Jacobs, peaosades Elma Karlowa, Gerhard Riedmann, Waltraut Haas).
  • 1957 Saksa DV stuudio DEFA kui Armastuse Masurka (Mazurka der Liebe ). Režii Hans Müller.
  • 1961 Austria ja Saksamaa LV telefilm
  • 1980 Saksamaa LV ja Poola telefilm. Režii Frank de Quell. Ollendorfi rollis Ivan Rebroff, Palmatika rollis Ursula Walczak..