Keelenõuanne

Keelenõuanne on Eesti Keele Instituudi riigieelarvelise keelenõu projekti „Keelehoole” väljund. Küsimustele vastatakse telefoni, kirja ja meili teel. Keelenõuanne on tasuta.

Vastatakse küsimustele, mis puudutavad eesti üldkeele kasutust:

õigekirja (suur ja väike algustäht, kokku- ja lahkukirjutamine, kirjavahemärgid, nimede õigekiri jne),
vormiõpetust (sõnade käänamist, pööramist ja võrdlemist),
sõnamoodustust (tuletust ja liitmist),
sõnatähendusi,
lausestust, sõnastust jm.

Püütakse ka vastata terminiküsimustele (uute terminite loomine, terminivariantide valimine, terminirühmade korrastamine, terminitähendused jpm).

Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

EKI keelenõuande ametlikuks alguseks loetakse 12. augustit 1966, mil küsimusi ja vastuseid hakati dokumenteerima ning pandi alus kõigile kättesaadavale elektroonilisele keelenõuannete andmebaasile (keelenõuannete arhiivile ja keelenõuvakale).

Alates 25. augustist 2005 avaldati Eesti Keele Instituudi keelenõuande kodulehel ka temaatilisi keelenõunuppe, mis kujutasid endast laiendatud keelenõuandeid nii igihaljaste keeleküsimuste kohta kui ka päevakohastel teemadel.

E-keelenõu oli EKI digitaalsetel keeleressurssidel põhinev ühispäringuportaal, mille tehniline lahendus tehti teoks tänu riikliku programmi "Eesti keeletehnoloogia 2011-2017" raames 2013. aastal rahastatud projektile. E-keelenõu peaeesmärgiks oli pakkuda keelekasutajatele intuitiivselt lihtsal viisil vastuseid keelealastele küsimustele, näiteks sõnade normingukohasus, vasted teistes keeltes, selgitused, etümoloogia, kasutusinfo jms. Lisaks juba varem digiteeritud sõnaraamatutele ning keelenõuannete ja muudele andmebaasidele lisati 2015. aastal e-keelenõu päringuressursside hulka rohkesti lisainfot pakkuv "Võõrsõnade leksikon".

Alates 2004. aastast koostatud Keelenõuvakk, mis põhines keelehuviliste esitatud küsimustel ja neile antud lühivastustel, sisaldas umbkaudu 7500 kirjet ja oli kõigile veebikasutajatele kogu aeg tasuta kättesaadav, kuulutati 2022. aasta aprillis vananenuks ja peideti avalikkuse eest. Selle asemel võeti 22. aprillist 2022 kasutusele nn uus Keelenõuvakk uuel aadressil ja uue sisuga. Uue Keelenõuvaka põhieesmärk on anda vastuseid korduma kippuvatele keelenõuküsimustele.^[1] Ajakohaseim keeleinfo on EKI teatmikus, mis sisaldab ka 2019. aastal ilmunud õigekirjaosa.^[2]^[3]

Keelekorraldajad[muuda | muuda lähteteksti]

Tasuta keelenõutelefonil (631 3731) vastavad tööpäeviti kl 9–13 keeleküsimustele EKI staažikad keelekorraldajad, lisaks juhtivkeelekorraldaja Peeter Pällile ka näiteks Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik, Tiina Paet ja teised.

Eesti kirjakeele normi alus[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2019 on "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018" ^[4].

Vikipeedia küsimused ja vastused Keelenõuandele: vaata Vikipeedia:Keelenõuanne.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

[1] ttps://eki.ee/teatmik/keelenouvakk-uueneb/

[2] ttps://eki.ee/teatmik/

[3] ttps://eki.ee/teatmik/oigekiri/

[4] [1]

[1]

[2]

[3]

[4]