Kazys Ladiga
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Kazys Ladiga (ka Kazimieras Ladyga; 25. detsember 1893 Iškonys, Biržai vald – 19. detsember 1941 Sol-Iletsk, Orenburgi oblast, Venemaa) oli Leedu sõjaväelane, kindralleitnant.
Õppis Biržai algkoolis, lõpetas Vilniuse Pavlovskise gümnaasiumi. Kuulus "Valge Risti" karskusühingusse. Ta lõpetas 1. detsembril 1914 Vilno sõjakooli.
Aastatel 1914–1917 oli ta Venemaa keiserliku armee 70. polgu ohvitser, ta võttis osa Esimesest maailmasõjast. Kaks korda haavatuna viibis ta kolm kuud haiglates. Aastast 1917 oli ta kapten. 1. jaanuaril 1918 suunati ta sõjaväeakadeemiasse, kuid pärast sõjaväest vabastamist naasis ta Leetu.
Detsembrist 1918 oli ta Leedu sõjaväe vabatahtlik, esimeste üksuste organiseerija. Aastatel 1918–1920 1. jalaväepolgu pataljoni ülem, oli ajutiselt 1. brigaadi ülem. 4.–6. aprillil 1919 juhtis Daugai operatsiooni Punaarmee üksuste vastu, 18. mail läbi Kurkliai–Panevežys operatsiooni. Maist kuni septembrini oli ta Ukmerge rühma ülem, vallutas 2. juunil 1919 Utena ning hõivas 25. augustil 1919 Zarasai. Oktoobris-novembris 1919 oli ta bermontlastega võidelnud Leedu armee rinde komandör, Radviliškise lahingutes osaleja.
Aastal 1920 juhtis Leedu sõjaväe kampaaniat Vilniusesse, augustis-septembris oli ta Leedu riigikaitseministri asetäitja. Pärast Leedu armee lüüasaamist Poola armee üksustele Augustavas ja Seine'is keeldus ta aastatel 1920–1921 armeeülema ametist. Pärast Leedu armee lüüasaamist Poola armee üksustele Augustowis ja Sejnys keeldus ta aastatel 1920–1921 armeeülema ametist, ta oli 4. diviisi ülem.
Aastal 1923 lõpetas Prahas Tšehhoslovakkia kindralstaabi akadeemia. 1923–1925 oli ta 3. diviisi ülem. Aastal 1925 7. mai – 1925 16. september ja 1925. aastal 19. oktoober – 1926 22. juuni Leedu relvajõudude peastaabi ülem. Ta oli üks 17. detsembri 1926 riigipöörde korraldajate esikolmiku liige. Kuid pärast riigipööret alandati ta tihedate sidemete tõttu Leedu Kristlik-Demokraatliku Parteiga. Aasta 1927 lõpus arvati ta reservi ning ta asus elama Gulbinėnai mõisa (asub Pasvalysi rajoonis).
Pärast Leedu okupeerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. aasta august ta arreteeriti ja vangistati Panevėžyses Biržais. NSV Liidu-Saksa sõja alguses veeti Venemaale ja vangistati NKVD Sol-Iletski vanglas. 29. oktoobril 1941 mõisteti surma, karistus viidi täide 19. detsembril 1941.