Kauripuu

Allikas: Vikipeedia
Kauripuu
Uusmeremaa kauripuu
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Paljasseemnetaimed Pinophyta
Klass: Okaspuud Pinopsida
Selts: Okaspuulaadsed Pinales
Sugukond: Araukaarialised Araucariaceae
Perekond: Kauripuu Agathis
Salisb., nom. cons.

Kauripuu (Agathis) on igihaljaste okaspuude perekond araukaarialiste sugukonnast.

Perekonda kuulub 21 või 22 liiki.

Kirjeldus

Kauripuu (Agathis australis) on Uus-Meremaa põhjaosas kasvav okaspuu. Tema teisteks nimetusteks on lõuna-kauri ja Uus-Meremaa kauri. Kauripuu on mahu järgi Uus-Meremaa suurim, kuid mitte kõrgeim. Puul on sile koor ja väikesed ovaalsed lehed, võib kasvada kuni 50 meetri pikkuseks ning elada üle 2000 aasta vanaks, mis on hiidsekvoia järel suuruselt maailma teine puuliik. Suurim kauripuu on Tane Mahuta ehk maoori keelest tõlgituna Metsa Isand, mis on 51 meetrit kõrge, tüve ümbermõõt on 13,7 meetrit ning on ligikaudu 1300 aastat vana.[1]

Ajalugu

 Kauripuu puit on tugev ning vastupidav, 1830. aastatel hakati metsi  üles töötama nii kohaliku turu kui ekspordi jaoks ning tänapäeval on kunagistest kaurimetsadest järel 7000 ha ehk 4 %, mis on range kaitse all. 1940. aastaks oli enamik kaurimetsadest maha võetud või põletatud. Alles siis kehtestati kauripuu raiumiseks erikord, kuid nõnda pikaealise puu jaoks oli juba hilja. Puitu eksporditi Austraaliasse ja Suurbritanniasse ning kasutati põhiliselt laeva- ja maja ehituses.

Levik

 Kauripuitu leidub ka soostunud aladel. Tänapäeval kaevatakse maapõuest neid puid, mis kunagistel aegatel on tormide tõttu maha jäänud. Puidu kännu osa on erilise tekstuuriga ning hinnatud oma ilu poolest. Eriti sobib see puit mööbli, tsisternide, vaatide ja aedade valmistamiseks. Poleeritud  puidu värvus varieerub beežist tumepruunini.

Nüüdseks on alles jäänud ainult mõned looduskaitse all olevad reservid. Need majesteetlikud kauripuumetsad meelitavad kohale palju turiste

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Liigid[muuda | muuda lähteteksti]