Kasvava puu laasimine
.jpg)
Kasvava puu laasimine võetakse selleks ette, et nii surnud kui elusaid oksi eemaldades parandada puidu kvaliteeti – suureneb puidu tihedus, väheneb keerdkasv, koondelisus ja oksakohtade arv.[1] Sellise laasimise võimalikud puudused on vaigupesad, koorearmid, lehtpuudel vesivõsude teke, vastvõtlikkus seenhaigustele, põdrakahjustused ja laasimata okste läbimõõdu suurenemine.[2] Eestis tasub püstilaasimiseks valida peamiselt mänd, kuusk ja kask, kuid otstarbekas võib olla ka väärislehtpuude saare ja tamme laasimine.[2][3] Eluspuude laasimiseks valitakse isendid, mille rinnasdiameeter on 5–12 sentimeetrit ja vastavalt etapile (ühe- või kaheetapilisel laasimisel) 2–3 meetri kõrgusel ja ligi kuue aasta pärast kuni kuue meetri kõrgusel. Lõigatakse võimalikult tüve lähedalt, et haavad kiiremini kinni kasvaks.
Laasimise aeg on valdavalt hilistalv, aga ka varakevad või sügis, männil kuivanud oksi eemaldades ja noortes puistutes aasta läbi, noortes kuusikutes samuti.[2]
Tööriistadeks on vastavalt vajadusele tavaline kaigas, kiin, harvem ka oksasaag, samuti teleskoopvarrega mootorsaag. Eelistatuimad on oksakäärid või teleskoopvarrega universaallõikur.[2]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Kasvavate puude laasimise mõju puidu kvaliteedile" (PDF). Eesti Maaülikool. 2008. Vaadatud 22.03.2021.[alaline kõdulink]
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Bratka, Märt (02.08.2008). "Ka kasvavaid puid võib laasida". Vooremaa. Vaadatud 22.03.2021.
- ↑ "Metsa hooldamine". Erametsakeskus. Vaadatud 22.03.2021.