Kasutaja arutelu:Konemar/Sidekude

Tänan Sind õigeaegselt esitatud artikli eest! Maht on piisav ja selle struktuur on enamvähem ok. Väga hästi on eraldatud mõisted ning toodud esile nende paralleelvormid! Mõnel pool on loetelude tulpa paigutamine üleliigne ja täislauses esitamine võiks parandada arusaamist. Keeleliselt on probleeme terminoloogia ja ühildumisega. Mitmel pool on võimalik teha esitust selgemaks lauseehituse kaudu.

Järgnevaid kommentaare lugedes tuleb silmas pidada, et vikipeediasse kirjutamise eesmärgiks ei ole päris tavaline tekst. Vikipeedia teksti ülesanne on edastada lugejale võimalikult kergelt informatsiooni, mistõttu tasub seal järgida entsüklopeedilist stiili. See tähendab eelkõige kompaktsust nii sisus kui väljenduses. Väldi keerulisi lauseehitusi, mis kuhjavad lugeja ette mõtteid, kui sama sisu võib edastada ehk ka ühe mõttega (komade arv on hea määr, mida jälgida). Ära toeta lauseid liigselt varasemale tekstile – enamasti saab lauseid moodustada nii, et nad on mõistetavad ka väljaspool konteksti. Samuti väldi nö. Cliffhanger’eid, kus tähtsaim sisu selgub alles lause või lõigu lõpuks. Entsüklopeediline tekst ei ole jutustus lõkke ümber ega detektiiviromaan. Püüa väljendada kompaktselt ja võimalikult lihtsalt.

Kompaktsus nõuab ka väljenduslikku täpsust. Ei ole mõtet jutuga keerutada ega väljendada umbmääraselt. Ähmaste või mitmetähenduslike sõnade kasutamine tekitab üldiselt probleeme lugejale, kes võib jutust valesti aru saada või on sunnitud lisaallikatega konsulteerima. Väldi hinnanguid (meie, kahjuks, tegelikult jne) ja esitle ainult allikates esinevaid väiteid ja fakte.

Vikipeedia puhul tuleb ka tähele panna lugejate laia kogukonda. Teksti peamine eesmärk on harida lugejat, kes teemast väga palju ei tea. Kui on võimalik kasutada omajuurelisi sõnu, siis tee seda, kuna need teevad teksti uuele huvilisele läbipaistvamaks. Väga suur roll on ka artikli ja artikliosade struktuuril, mis võivad muuta seoseid palju selgemaks või ajada ka juba lausetest leitud ivad segamini. Kirjutades mõtle, kuidas Sa edastaksid antud informatsiooni võõrale inimesele ning püüa ennast panna lugeja rolli.

Lugejale ligipääsetava teksti koostamine ei ole kerge, aga muutub lihtsamaks kogemuste ja teadlikkuse kasvamisel. Järgnevad kommentaarid on koostatud eelkõige eesmärgiga pakkuda võimalust nende küsimuste üle mõtelda ja enda teksti peal näha, kuidas see toimib. Kriitikale võib vastata ka küsimuse või vastusega ja lõplik artikkel on Sinu kirjutada, aga kursuse lõpuks on oluline täiendada vikipeediat ka kvaliteetse artikliga.

Eriti vastutusrikas ülesanne on tõlketeksti loojal. Selle jaoks, et tõlkimisel oleks mõte, peab tõlketekst olema üheaegselt nii lihtne kui ka täpne. Enamasti ei klapi aga eesti keele ja originaalkeele (nt inglise keele) sõnade tähendusvarjundid ja lauseehitus, mistõttu tuleb peaaegu iga lause tervenisti ümber teha ja mõte tervikut silmas pidades uuesti sõnastada. Kõige halvem lahendus on võõrad sõnad lihtsalt „eestlaslikuks“ teha ja asetada samale kohale, mistõttu peab lugeja tihti hakkama teksti mõttes üle tõlkima ning originaali lugemine võib osutuda lihtsamakski. Mitmes keeles opereerides on aga kerge sattuda kogemata „laisale“ tõlkele, kuna tõlkimise ajal võib tunduda üsna mõistlik, et lugeja peaks aru saama nagu tõlkija hetkel mõtleb (sellest väärarvamusest saab lahti kogemustega). Tõlketekst tuleb pärast valmimist ning lühikest pausi kindlasti uuesti üle lugeda, kusjuures ei tohiks olla üllatav, kui parandusi tuleb teha igas lauses.

olles keskkonnaks toitainete ja jääkproduktide difusioonile.

Kas saab öelda ka „levikule“ vms?

Sidekude on mesodermaalne[link] kude, mis saab alguse embrüonaalsest mesenhüümist. Mesenhüüm on kude, mis areneb põhiliselt keskmisest lootelehest e mesodermist.

Sidekude on siis defineeritud päritolu järgi. Äkki on võimalik täpsustada, et mis mõttes ta saab alguse sealt (kasvab välja vms). Sama mesenhüümi päritolu kohta.

Sidekude koosneb rakkudest ja ekstratsellulaarsest maatriksist. Erinevalt teistest koetüüpidest (epiteel-, lihas- ja närvikude), mis koosnevad peamiselt rakkudest, on ekstratsellulaarne maatriks (extracellular matrix, ECM) sidekoe peamine koostis.

Ingliskeelne väljend too esile siis kui esimest korda kasutad, ECM lühendit pole vaja anda kui tekstis ei kasuta. Samas vikipeedias ei tee ta ilmselt kellelegi viga ka.

Põhiaine koosneb peamiselt mittekollageensetest valkudest glükoosaminoglükaanidest e GAG-dest (kõrgmolekulaarsed ühendid, mis esinevad sulfateeritud vormidena), mis koos valkudega kannavad nimetust proteoglükaanid, kuid sisaldab ka glükoproteiine. [1][2][3]

Siin jääb veidi segaseks, mis mida sisaldab ja mis millist nimetust kannab, äkki loed üle.

Sidekoe ülesanded, lisa sissejuhatav lause.

Sidekoel on elusorganismide puhul leitud mitmeid ülesandeid.

Samamoodi sidekoe tüüpidele. Sissejuhatav lause kontekstualiseerib ja ütleb, mis mõttes see jada loetelu moodustab, millest see on ja ehk ka kui tõsikindel see on.

Näiteks tekib küsimus veel, miks ainult osa loetelu liikmetest on all lahti kirjutatud. Veel, loetelud ei aita lugejal enam nii hästi tähtsaimat üles leida kui loetelu liikmeid on juba rohkem kui 5 (umbkaudne, tunnetuslik ja olukorrast sõltuv hinnang). Tasub kaaluda loetelu sidusaks lõiguks kirjutamist. Ei ole vaja ka sama artikli sees nii palju viidata, see tekitab ehk rohkem segadustki.

Pealkirja lõppu ära kirjuta koolonit.

''''Sültjas sidekude (mucoid või mucous connective tissue) on embrüonaalset tüüpi sidekude, mida leidub imetajatel sünnimomendil ainult nabaväädis. Alamatel loomadel on laialt levinud. Sültjas sidekude on süldilaadne ning seal asuvad kollageensed kiud ja fibroblastid paiknevad hajusalt. Nabaväädis asuvat sültjat sidekude nimetatakse Whartoni süldiks. [1][3]

Mis tähendab embrüonaalset? Ei näe varasemat viidet ja alamatel loomadel on siis pärast sündi ka?

Teeks ümber nii, et imetajad ja alamad loomad oleksid samas lauses.

Paiknevad hajusalt mille suhtes? Võib-olla saab isegi öelda „süldilaadne, kuna sealsed kollageensed kiud ja fibroplasti paiknevad hajusalt“ ? Muidu ei ole mõtet ning’iga lauset siduda.

Või „Sültjas sidekoes paiknevad kollageensed kiud ja fibroblastid hajusalt, mistõttu on ta ülesehituselt süldilaadne.“ Kui nii võib öelda.

Täiskasvanutes on kaks kiudsidekoe liiki: kohev e elastne sidekude (loose connective tissue) ja tihe sidekude (dense connective tissue).

Äkki ’täiskasvanud organismides’ on parem. Lihtsalt täiskasvanu on üsna ähmane. Või ongi mõeldud täiskasvanud inimestes?

 ning –kiudude vahe – õige sidekriips panna.

Kohev sidekude sisaldab enam-vähem võrdsel hulgal rakke ja põhiainet. – aga ECM-i?

 Arvukaim rakutüüp on fibroblastid, teisena makrofaagid. – ühilduvusprobleem.

Enamik koheva sidekoe rakutüüpe on liikuvad rakud, mis migreeruvad veresoontest sidekoesse kindla ärrituse tagajärjel. – liikuvad rakud on termin? liikumisvõimelised?

Sellepärast on see kude põletiku- ja immuunreaktsioonide toimumise kohaks, mille tõttu võib esineda koheva sidekoe paistetamine. – Mille pärast siis, liikuvuse pärast? Ses mõttes, et küsimuse all on, miks just see kude ja mitte need teised, eks?

 kolme kiu tüüpi. – sisaldab ikka ju tegelikult kolme tüüpi kiudu, tüübid on klassifikatsioon, mitte ese...

Need on kollageensed, retikulaarsed ja elastsed kiud, mis annavad kohevale sidekoele mehhaanilise funktsiooni: organite ja nende osade nihutusvõimeline seostumine, veresoonte ning närvide ümber kaitsva padjandi moodustamine ning rakkude kaitsmine mehhaaniliste kahjustuste vastu.

Liiga pikk lause teeb jutu ebaselgeks. kolme tüüpi kiudu: kollageensed, retikulaarsed ja elastsed kiud.

Pole arusaadav, kas mehaaniline funktsioon on kõigilt kolmelt või ainult viimaselt

Koheval sidekoel on oluline osa ka reparatsiooniprotsessis seal, kus muud koed pole taastumisvõimelised. – Kus seal?

Toimub koedefektide täitmine noore rakurohke granulatsioonkoega, mis hiljem muutub rakuvaeseks armkoeks. – Mis puhul see toimub? Ära alusta tegusõnaga.

difusioon – levitamine?

pinget – survet?

Ekstratsellulaarse maatriksi, eelkõigekollageensete kiudude, mass ületab rakkude mahu.

mass ületab mahu? tihedas sisekius?

Rakkudest on siin kõige arvukamad fibroblastid, teisi rakutüüpe on vähe. 

Kõige arvukamalt on esindatud siin fibroplastid, ...

Fibroplastid on siin esindatud kõige arvukamalt, ...

Ära suhesta seda lõiku eelmisega. Eelmises oli küll asukoht -> koostis -> rakutüübid. Sa ei tohiks aga eeldada, et lugeja on lugenud eelmist lõiku ja ootab sama järjekorda. Jätka samuti neutraalses stiilis.

 Vastavalt kollageensete kiudude paigutusele, saame eristada kahte tihedat sidekude:

siin pole koma vaja, saab ka lühemalt sõnastada.

Rakud on hõredalt ning tavaliselt esineb ainult üks rakutüüp- fibroblastid.  – paiknevad hõredalt

üks tüüp on ainsuses, fibroplastid on mitmuses, saab ümber sõnastada.

Suure kollageeni sisalduse tõttu annab vormitu sidekude tugevuse. – ebaselge lause. Annab kellele mida/mille?

 orienteeritud erinevatesse suundadesse – ehk annab parandada

pinge – jälle surve? veel pinge-le?

Õõneselunditel (nt seedetraktil) on märgatav vormitu tiheda sidekoe kiht (toetav sidekoe kiht limaskesta all).  – mismõttes märgatav?

Vormunud sidekude paneksin eraldi lõiku.

Vormunud ja vormitu ei ole millegipärast ülal eraldi tüübid?

neil -> millel (kas rakkudel või metaboliitidel?) saaks teha kaheks lauseks.

vist kasutasid juba varemgi terminit liikuv rakk, võiks sealgi täiendada rändrakuga, kuna seal ei olnud aru saada, kas tegemist on rakutüübiga või raku omadusega.

 Statsionaarsed rakud võivad tavaliselt natukene liikuda.  – mis tähendab tavaliselt koos natukesega (või vastupidi)

Sellised rakud on: - lose the koolon.

Nad on sidekoele omased rakud (kõige arvukam rakuvorm) – sulgudes on juba eraldi väide, mis ei seleta ega täienda. Too ta sulgudest välja.

tootes ja säilitades enamus ekstratsellulaarseid komponente. /kas tõesti ei saa seda tihti asendada terminiga rakuväline? – ka see osa lausest ei tundu esimesega seotud olevat. Kui on eraldiseisev väide, siis näita seda.

sekreteerivad – eritavad?

histoloogiliselt – on sellele mõni nö omasõna? äkki on võimalik lahti seletada. Kindlasti tuleks aga linkida ’histoloogiale’ või mis see ongi.

 Intensiivselt sünteesivad rakud (diferentseerunud) erinevad morfoloogiliselt vähediferentseerunud (fibrotsüüt) rakkudest.

- nüüd on need aktiivsusvormid siis juba erinevad rakud? äkki on võimalik lausestus nii ümber teha, et ei ole vaja meeles pidada, et see ongi see histoloogiline eristus.

Järgmine lause jälle, kasutad sünonüümi, kus ei ole seletatud, et tegu on sünonüümiga.

Ülejärgmine lause ei sisalda enam isegi mis puhul.

Vähediferentseerunud rakk on aktiivsest väiksem – nüüd on üks sünonüümina ja teine ei ole, võiks ühtlustada.

Fibroblastid on mitmete valgu perekondade, mida nimetatakse kasvufaktoriteks, märklauaks.

siis osad valguperekonnad on kasvufaktorid või kõik neist.

veel: mis tähendab see märklauaks olemine? Sõnajärje muutmisega saab lause lihtsamaks.

 Neil on hästi arenenud kokkutõmbe funktsioon ja nad on rikastatud aktiiniga, 

- kellel, fibroplastil või müofibroblastil? hästi arenenud võrreldes millega? kas aktiin seletab ka nende tegumoest midagi?

Makrofaagid on sidekoes arvukuselt teine enim levinud rakuvorm. Saab paremaks. Levikult teine?

Nad tulenevad vererakkudest, mida kutsutakse monotsüütideks.

tulenevad või pärinevad?

tulenema <50> lähtuma, põhjustatud olema ▪. Segadus tulenes eksiarvamustest. Sellest tulenevalt peame .., sageli parem: seetõttu, selle tõttu, seepärast v selle pärast peame

paigalised – äkki paiksed? aga ma ei valda terminoloogiat.

 Monotsüüdid migreeruvad vereringest sidekoesse, kus nad diferentseeruvad makrofaagideks.

Miks ja kuna nad seda teevad, kas kõik mt-d teevad seda, äkki saab täiendada. Või on seos põhjuslik, et migreerudes sidekoesse diferentseeruvad nad makrofaagideks?

põhiliseks ülesandeks on  - tundub et neid on mitu. Äkki parandada ühildumist?

Rasvarakud esinevad sidekoes üksikult või väikeste rühmadena, aga rohkema arvuliselt moodustavad rasvkoe. – Ebaselge. „Aga“ tundub kohatu. Sidekoe kohta räägid paiknemisest, aga raskoes arvudest.

 Adipotsüüdid osalevad erinevate hormoonide, põletikumediaatorite ja kasvufaktorite sünteesil. 

Kui tahad mõlemat vormi kasutada, siis täpsusta sünonüüm ka teksti sees (st mitte ainult lõigu pealkirjas).

Nad talletavad lipiide, toodavad soojust ja rohkelt rasva sisaldavad adipotsüüdid isoleerivad teised organid nahast.

Loetelus püüa hoida kõik liikmed samaväärsed. Viimane siin kehtib ainult rohkelt rasva sisaldavate a-de kohta? Äkki väärib eraldi lauset?

Nuumrakud tulenevad luuüdist pärit pluripotentsetest tüvirakkudest – jälle küsimus „tulenevad“ kohta, ehk ma ei valda bio- terminoloogiat lihtsalt.

Läbivalt, mulle tundub, et Sa kõigepealt räägid päritolust, siis paiknemisest, alles siis sellest, mis nad on ja siis mis ülesanded neil on. See on su enda otsustada, aga vb oleks „mis on“ küsimus esimene, millele lugeja vastust tahaks. Samas veel on küsimus, millele tüpoloogia põhineb, päritolule, ülesannetele, millelegi muule või on segu. See on asi, mida loetelude koostamisel ehk tulevastest tekstides võiks vaadata.

Pärast sidekoesse migreerumist diferentseeruvad nad nuumrakkudeks ja alustavad neile iseloomulike graanulite (''basofiilsete graanulite) tootmist. 

- Mind lugejana jälle huvitab migreerumise põhjus ja iseloom. Kas kõik pluripotentsed tüvirakud lähevad vereringesse. Suur vereringe on siin siis sidekude, mulle tundub (jälle ettehoiatamata sünonüüm), ehk siis vereringesse jõudes toimub diferentseerumine. Ehk, et kõik luuüdist pärit pp tüvirakud, mis jõuavad vereringesse saavad nuumrakkudeks. Ehk on võimalik teha selgemaks, aga seda püüa ise mõelda!

Nuumrakud eraldavad bioaktiivseid molekule, mis osalevad põletikulise vastuse, kaasasündinud immuunsuse ja koe paranemise protsessil.

puhul, juures ja protsessil , lihtsam oleks (?) põletikulises vastusel, kaasasündinud immuunsusel ja koe paranemisel. Ühildumisviga tuleks ära parandada.

Sõltuvalt sidekoe funktsioonist või struktuursest vajadusest on sidekoes erinev arv kiude.

- erinev arv kiude või kiu tüüpe? erinev kiuline / kiukoostis?

Iga kiu tüüp toodetakse fibroblastide poolt ja koosnevad pikkadest proteiine sisaldavatest peptiidahelatest. 

koosnevad - tüüp koosneb.

Erinevad kiud: - võiks selgemalt.

kiude aga moodustavad, mitte moodustab.

painduvad – paindlikud?

 Kollageensetel kiududel on mehaaniline ülesanne, millega nad annavad sidekoele vastupidavuse ja kaitsevad rakke mehhaaniliste vigastuste eest. 

ülesanne ei ole ülesande täitmine

Piisaks ehk „Kollageensed kiud annavad sidekoele vastupidavuse ja kaitsevad rakke mehhaaniliste vigastuste eest.“ Aga võid proovida teisiti ümber sõnastada.

Kui [teised] kiud on enamasti ühesuguse diameetriga, siis fibrillide suurus sõltub asukohast ja arengustaadiumist.

, kus [nad] annavad

, andes [? koma kohta]

mehaanilise toe (teevad nad seda iseseisvalt?) vs. (pakuvad) mehaanilist tuge (muu mängib ka rolli)

tugevasti venitatavad

Edu parandamisel! Anna teada kui valmis. Vaatan uuesti üle.

PeeterT (arutelu) 14. oktoober 2013, kell 15:50 (EEST)

Vastan küsimuste järgi.

Vaatasin põhjalikult oma artikli üle. Tegin enamik soovitatud parandustest, kuid kõigest ei saanud aru. Lisasin mõningatele punktidele, millest täpselt aru ei saanud ja teistele jälle selgitusi.

olles keskkonnaks toitainete ja jääkproduktide difusioonile. Kas saab öelda ka „levikule“ vms? Ma pigem jätaks sõna „difusioon“ ja selgitaks seda järgmises lauses. Arvan, et muidu tekib vale arusaam. Ok, väga hea. Kindlasti ei pea tegema teksti vähem täpsemaks. Vaata igaks juhuks ka kuhu difusioon viitab. Kas sa pead silmas" aine või energia ülekandumist kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madala kontsentratsiooniga piirkonda"? Kas difusioon bioloogias vajaks uut lehekülge? Järgmine lause

Näiteks tekib küsimus veel, miks ainult osa loetelu liikmetest on all lahti kirjutatud. Veel, loetelud ei aita lugejal enam nii hästi tähtsaimat üles leida kui loetelu liikmeid on juba rohkem kui 5 (umbkaudne, tunnetuslik ja olukorrast sõltuv hinnang). Tasub kaaluda loetelu sidusaks lõiguks kirjutamist. Ei ole vaja ka sama artikli sees nii palju viidata, see tekitab ehk rohkem segadustki. Kirjutasin lahti ainult osa (mesenhüüm, sültjas sidekude, retikulaarne sidekude, kohev ja tihe sidekude), sest sidekoe liigid on nii mahukad, et nende kohta saaks teha eraldi artikli. Kui ma lahti kirjutatud osade kohta ei viita, siis kuidas teab lugeja, et see on siin teemas?

Väga õigustatud küsimus. Üks võimalus, mis antud juhul võiks sobida oleks, nagu nt artiklis Rootsi ajalugu on tehtud Esiajalooga: https://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi_ajalugu St. kui on selge, et veri on sidekude ja ta on üks tüüpidest, aga ta on pigem tuntud iseseisvalt võib talle alapeatüki siiski eraldada. Pikad loetelud, mis toimivad artikli enda alamsisukorrana ei ole vajalikud. Nendest võiks igaühest teha sidusa lause, mis kasvõi ainult loetleb tüübid. Kui teed igaühele pealkirja, kaasab artikli pealkiri juba iseenesest artikli struktuuri enda alla. Ja kui artikkel lõpuks ei kirjutagi verest, ei ole ta ikkagi segadusse ajav, kuna vere artikkel on olemas ja selle saab kätte kahe nupuvajutusega. Tundub mõistlik?

Koheval sidekoel on oluline osa ka reparatsiooniprotsessis seal, kus muud koed pole taastumisvõimelised. – Kus seal? Ei tea, allikates oligi öeldud, et seal, kus muud koed pole taastumisvõimelised. Praegu jääb segaseks näiteks isegi, kas tegemist on teatud keha alaga või teatud protsessi faasiga. Kohe kuidagi ei saa täpsustada?

difusioon – levitamine? Difusioon on nii spetsiifiline mõiste, et seda ei saa asendada sõnaga „levitamine“. See on aine liikumine kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madalama kontsentratsiooniga piirkonda ning see ei vaja energiat e toimub iseenesest. Hapnikku ja toitaineid on veresoontes rohkem kui rakkudes, sellepärast difundeeruvad e liiguvad nad rakkudesse. CO2 ja jääkprodukte on jällegi rakkudes rohkem e rakkudes on suurem kontsentratsioon ja veresoontes on madalam kontsentratsioon, sellepärast liiguvad CO2 ja jääkproduktid veresoontesse ja sealt kehast välja. Kuigi nad liiguvad vereringega kaasa, siis ei saa ma seda asendada sõnaga levitamine.

Väga hariv. Ok, veensid mind. Äkki tuleks aga siiski teha (kunagi) uus artikkel difusioon_(bioloogias) nagu difusioon juba viitab eri liikidele. Praegune difusiooni üldsõnastus ei tundunud kohe nagu ta rakenduks ka bioloogilistes organismides. Printsiip iseenesest on väga huvitav! Jäta nii, kuidas soovid siis.

Ära suhesta seda lõiku eelmisega. Eelmises oli küll asukoht -> koostis -> rakutüübid. Sa ei tohiks aga eeldada, et lugeja on lugenud eelmist lõiku ja ootab sama järjekorda. Jätka samuti neutraalses stiilis. Ma ei eeldagi, et lugeja on eelmist lõiku lugenud. Mul endal on parem kui mul on kindel struktuur, millest kirjutada. Vabandust, siin ma seletasin end halvasti. Kindla struktuuri järgimine on muidugi hea. Pidasin siin silmas konkreetselt "Rakkudest on siin..." vormingut, see tundus lugeja kohta arvavat, et ta eeldab järgmisena rakkude kohta kuulda. Selliseid kohti polnud palju ja nüüd on ka parem.

Vastavalt kollageensete kiudude paigutusele, saame eristada kahte tihedat sidekude:

Mulle meeldib selline sõnastus. Koma on üleliigne

Rakud on hõredalt ning tavaliselt esineb ainult üks rakutüüp- fibroblastid. – paiknevad hõredalt üks tüüp on ainsuses, fibroplastid on mitmuses, saab ümber sõnastada. Fibroblastid on üks raku tüüp. Mulle tundub imelik kirjutada, et ainult üks rakutüüp- fibroblast, sest neid on seal palju. No kena, rakutüüp on millegipärast tõesti kogu aeg mitmuses. Ei saa valdkonnale vastu vaielda. Siis olekski hea ümber sõnastada. Mõttekriipsu asemel sobib seal koolon.

orienteeritud erinevatesse suundadesse – ehk annab parandada

Üritasin vältida sõnakordust. Muidu tuleks suunatud erinevatesse suundadesse. Ei oska seda teistmoodi sõnastada. See tundub tõesti keeruline. Samas ma on sõnastus piisavalt umbmäärane, et ma ei ole kindel, mida see tähendab. Midagi sellist nagu "suunatud kaootiliselt" vist, et see suurendab vastupidamisvõimet või suunatud rööbiti teineteisele?

mis tagab organitele ja struktuuridele avaldatud surve vastupidamise. 

Tagab avaldatud surve vastupidamise - midagi on siin käänetega valesti.

Vormunud ja vormitu ei ole millegipärast ülal eraldi tüübid? Ei pannud eraldi tüüpideks, sest võtsin jaotuse raamatust ja seal pole neid eraldi tüüpideks toodud. Ok, Sul on õigus nad on vist tiheda sidekoe alamliigid. Nüüd kui Sa seda mainid aga, siis tekstis ei ole eriti kusagil võimalik aru saada kust mingisugune info pärineb. Üldiselt on kombeks panna viide iga lause järele või iga lõigu järele kui kõik pärineb samast kohast. Kui kõik kolm on iga lõigu järel, siis jääb mulje, et kõik kolm allikat sisaldavad tervenisti täpselt sama informatsiooni. Vaata ükskõik millist ja saad info kätte? On nii? Täpsemalt ei saa?

tootes ja säilitades enamus ekstratsellulaarseid komponente. /kas tõesti ei saa seda tihti asendada terminiga rakuväline? – ka see osa lausest ei tundu esimesega seotud olevat. Kui on eraldiseisev väide, siis näita seda. See osa lausest on esimesega seotud, sest neid on sidekoes kokku kõige rohkem ja nad on peaaegu ainukesed rakud, mis toodavad ekstratsellulaarseid komponente.

Lause algus: "Nad on sidekoele omased rakud ehk kõige arvukam rakuvorm," on parem, aga tuleb jälgida ka ühildumist. Ehk: sidekoele kõige arvukam rakuvorm ei toimi (sobiks ehk sidekoe kõige arvukam rakuvorm), "kõige arvukam rakuvorm seal" oleks samm lähemale. Vaata, kuidas saab.

Jääb väga mulje, et "omane rakuvorm" (kuna tavamõistes ei oleks ta sünonüümne "kõige arvukamaga") on üsna spetsiifiline mõiste (sellele on ehk mõni termin isegi). Siin tuleks kindlasti linkida uuele artiklile.

tootes ja säilitades enamik ekstratsellulaarseid komponente. 

Niisiis "enamik" (hea parandus muide) ei räägi mitte erinevatest tüüpidest, vaid puhtast kogusest, millega arv on tõesti seotud? Ok.

Fibroblastid on mitmete valgu perekondade, mida nimetatakse kasvufaktoriteks, märklauaks. siis osad valguperekonnad on kasvufaktorid või kõik neist. Valgu perekondi on palju. Neist mõned on valgud, mis on liigitatud gruppidesse ehk perekondadesse ja neid nimetatakse kasvufaktoriteks. Teiste sõnadega kasvufaktorid on osa valkudest, kõik valgud ei ole kasvufaktorid. Enda arvates fraasiga „mitmete valgu perekondade“ ütlengi, et nad on ainult üks osa valkudest ehk siis valgu perekondadest. Muidu kirjutaksin, et valgu perekonnad e kasvufaktorid või et kõik valgu perekonnad on kasvufaktorid. Kas see oleks parem lause? Fibroblastid on märklauaks osadele valgu perekondadele, mida nimetatakse kasvufaktoriteks.

Kuidas oleks: Fibroblastid on kasvufaktorite sihtmärgiks [tundub neutraalsem kui märklaud]. Kasvufaktorid on valguperekonnad, mis mõjutavad raku kasvu ja diferentseerumist [nagu ma saan aru on see definitsioon?]. ?

Võrreldes fibroblastidega on müofibroblastidel hästi arenenud kokkutõmbe funktsioon ja nad on rikastatud aktiiniga, mida leidub ka silelihasrakkudes.

Neil on hästi arenenud kokkutõmbe funktsioon ja nad on rikastatud aktiiniga, 

- kellel, fibroplastil või müofibroblastil? hästi arenenud võrreldes millega? kas aktiin seletab ka nende tegumoest midagi? Selle pärast ma olengi suunanud linkidele aktiin ja lihasrakk, et kes soovib juurde lugeda saab sinna vajutada. Aktiin on lihaskudedes kiud, mille toimel lihased on võimelised kokkutõmbuma.

Müofibroblastid on rikastatud aktiiniga, mis annab neile hästiarenenud kokkutõmbevõime. ?

paigalised – äkki paiksed? aga ma ei valda terminoloogiat. Allikas mõistena on toodud „paigaline“. Allikas on aastast 1994., mis on vaevalt uue vabariigi algusest. Keel ja eriti erialaline terminoloogia võivad vahepeal muutuda, st ära püsi allikas kinni. Kui on selline termin, siis on. Võiks sellisel juhul lingi ka teha, kuna ta pole eriti tavalise tähendusega ilmselt siis.

Pärast sidekoesse migreerumist diferentseeruvad nad nuumrakkudeks ja alustavad neile iseloomulike graanulite (basofiilsete graanulite) tootmist. - Mind lugejana jälle huvitab migreerumise põhjus ja iseloom. Kas kõik pluripotentsed tüvirakud lähevad vereringesse. Suur vereringe on siin siis sidekude, mulle tundub (jälle ettehoiatamata sünonüüm), ehk siis vereringesse jõudes toimub diferentseerumine. Ehk, et kõik luuüdist pärit pp tüvirakud, mis jõuavad vereringesse saavad nuumrakkudeks. Ehk on võimalik teha selgemaks, aga seda püüa ise mõelda! Migreerumise põhjus tuleneb nende ülesandest, milleks on osalemine põletikulisel vastuse, kaasasündinud immuunsuse ja koe paranemise protsessil. Ma ei saa aru, mida mõtled migreerumise iseloomu all? Suur vereringe ei ole sidekoe sünonüüm. Veri on küll sidekoe tüüp, aga inimestel on olemas kaks vereringet, kus veri liigub. Nendeks on väike vereringe, mis varustab kopse ja südant hapnikuga, ja suur vereringe, mis varustab ülejäänud keha hapnikuga. Lause „nuumrakud ringlevad suures vereringes“ tähedab, et selle abiga liiguvad nad kehas ringi ja vastavalt asukohast, kus neid vaja on, nad ka liiguvad. Mul on kirjutatud, et nad liiguvad vereringes monotsüütidele sarnaste rakkudena. Järgmine lause on : Pärast sidekoesse migreerumist diferentseeruvad nad nuumrakkudeks… See tähendab, et enne on nad monotsüüdi laadsed rakud. Pluripotentsed tüvirakud, mis jõuavad vereringesse ei muutu nuumrakkudeks. Minu arvates on piisavalt selgesti kirjutatud, et nuumrakkudeks diferentseeruvad nad peale sidekoesse jõudmist. Pluripotentsed tüvirakud on tüvirakkude üks liik. Nad võivad diferentseeruda ka teisteks rakkudeks. See sõltub signaalidest, mis sellele konkreetsele tüvirakule antakse. Artiklis „Tüvirakud“ on natukene seletatud. Üldiselt: Sa ei pea mind veenma, vaid pead ikka tulevastele lugejatele kirjutama. Ok, punase luuüdi mainimine andis minule juba palju juurde.

Nuumrakud eraldavad bioaktiivseid molekule, mis osalevad põletikulise vastuse, kaasasündinud immuunsuse ja koe paranemise protsessil. puhul, juures ja protsessil , lihtsam oleks (?) põletikulises vastusel, kaasasündinud immuunsusel ja koe paranemisel. Ühildumisviga tuleks ära parandada. Minu arvates on kõik õiges käändes ja vastavad küsimusele mis protsessil. Saab öelda eraldi põletikulise vastuse protsessil, kaasasündinud immuunsuse protsessil ja koe paranemise protsessil. Ok, ma ei osanud oodata, et põletikuline vastus ja kaasasündinud immuunsus on protsessid, esimene tundub kui tulem ja teine kui omadus. Bioaktiivsed molekulid tõesti aga osalevad vist protsessides. Kaasasündinud immuunsuse ja põletikulise protsessi artiklitele võiks ka viidata.

painduvad – paindlikud? ÕS-i järgi ei olnud mingit erinevust. Pean taanduma erialainimeste ees. Kui ei ole erinevust, siis ma soovitan paindlik, kuna "painduvad" on sama nii tegusõnana kui omadussõnana. Taipasin aga, et neil võib ka olla tähenduserinevus.

Konemar (arutelu) 15. oktoober 2013, kell 02:02 (EEST)

Järgmise versioonini!

PeeterT (arutelu) 19. oktoober 2013, kell 13:09 (EEST)

e difusioonile. Difusioonina on siin artiklis mõeldud aine ülekandumist kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madala kontsentratsiooniga piirkonda. See tähendab, et toitained liiguvad verest rakuvaheainesse ja sealt edasi rakkudesse ning jääkproduktid liiguvad vastupidi e kõigepealt rakkudest rakuvaheainesse ja siis verre.

Sa ei pea artiklile artiklis endas viitama. (väljend "siin artiklis")

difusioonile ehk aine ülekanduisele kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madala kontsentratsiooniga piirkonda.

Difusiooni printsiibili liiguvad toitained iseenesest verest rakuvaheainesse ja sealt edasi rakkudesse ning jääkproduktid liiguvad vastupidi e kõigepealt rakkudest rakuvaheainesse ja siis verre. (Kui ma nüüd õigesti aru sain.

mis avaldub organitele ja struktuuridele - mida avaldatakse?

Kõigi kolme viite paiknemine iga lõigu lõpus on siiani segadusttekitav, aga muu tundub ok.

Anna teada kui oled saanud parandada. Edu!

PeeterT (arutelu) 21. oktoober 2013, kell 13:56 (EEST)