Kasutaja arutelu:Deilysimm

Tere! Juhiksin tähelepanu sellisele väiksele detailile, et artikkel peab olema konkreetse mõiste kohta. Nagu nt Verevi järv. "Verevi järve kihistumine" ei sobi. Juhend aitab. Ivo (arutelu) 30. september 2013, kell 01:14 (EEST)[vasta]

- - -

Tere! Aitäh artikli eest!

Töö on sobiva pikkusega.

Järgnevalt esmased tähelepanekud:

Kolleeg Ivo märkus artikli pealkirja kohta on igati õige ja oleks täiesti mõeldav ja tänuväärne, kui lõpuks saakski Verevi järve artiklisse kogu selle teie teksti integreerida. Seal on olemas tabel ja faktid, aga järve kihistumine võib vabalt olla seal samas artiklis. Juba praegu võite oma töös juba olemasolevaga arvestada, et teatavat kordamist vältida. Artikkel on siin: https://et.wikipedia.org/wiki/Verevi_j%C3%A4rv
Töö niisiis peab algama defineeritava defineermisega, kusjuures defineeritav on rasvases kirjas
Sisukorra tabel peab olema vasakul pool ääres, pärast sissejuhatavat lõiku.
Vormistamise kohta abiks: https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Vormistusreeglid#M.C3.A4.C3.A4ratlus
Läbivalt on küll olemas viited kasutatud kirjandusele, ent need tuleb ka korrektselt vormistada, abi saab siit: https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Viitamine
Siinkohal tuleb ka ära märkida, et näiteks leheküljenumbrite vahele käib mõttekriips, mis väljendab sõna "kuni", selle leiab erimärkide alt, esimene kahest kõvutiolevast
Julgelt võib ka rohkem teksti sees linkida, nt veehoidla jne
Esimene tekstilõik siis konkreetse sõnastusega, missugune on Verevi järv, siis pärast tabelit esimene alapeatükk, mille pealkiri võib olla näiteks "Sissejuhatus" või "Järvede liigitus" vms
100 ha (1 km2) -- ei pea olema sulgudes järel hektari seletus ruutkilomeetriteks
Järvi, mille keskmine sügavus on üle kolme meetri ohustab veekihistumine ehk veekogu stratifikatsioon. -- koma -- Järvi, mille keskmine sügavus on üle kolme meetri, ohustab veekihistumine ehk veekogu stratifikatsioon.
Mis on Verevi järve kihistumise põhjused ja sellega kaasnevad probleemid [1, lk 1] -- see lause ei pea olema lõigu lõpus, pigem siis järgmise alapeatükki alguses, kui üldse
Väike on nii valgla kui ka läbivool. -- linkida valgla
Temasse suubub ainult üks põllukraav, esineb kaldaallikaid. -- Sellesse suubub
3-5 talvel 0,5- 1m sügavusel -- mõttekriipsud, tühikuteta, meetri välja kirjutada
Suvine temperatuurikihistus on Verevis palju suuremate kontrastidega kui talvine ja kujuneb välja mais -- ja see kujuneb
Sügavamal kui 4m on vesi suviti üpris külm ... -- 4 meetrit
Nimelt on epilimnion võrreldes hüpolimnioniga soojem, enamasti kõrgema pH sisaldusega ja suurem lahustunud hapniku kontsentratsiooniga. -- linkida mõiste esmasel mainimisel ainult; suurema
Suvel puudub hapnik alates 5m sügavusest, mis moodust 29% järve põhja pindalast. -- alates 5 meetri sügavusest, mis moodustab
Pärast vee oktoobrikuist täielikku segunemist hakkab hapniku hulk põhjast ülespoole jälle kiirest vähenema ning mõnel lumerikkal talvel ( eriti kui sügisel on vette sademetega sattunud palju orgaanilist ainet) võib hapnik kaduda tervest veesambast, mis põhjustab vee-elustikule väga mürgise väävelvesiniku kuhjumist -- tühik, sõnalõpp, sõnajärg -- Pärast vee oktoobrikuist täielikku segunemist hakkab hapniku hulk jälle kiiresti põhjast ülespoole vähenema ning mõnel lumerikkal talvel (eriti kui sügisel on sademetega vette sattunud palju orgaanilist ainet) võib hapnik kaduda tervest veesambast, mis põhjustab vee-elustikule väga mürgise väävelvesiniku kuhjumist
... orus, kus puudub tuule vett segav toime -- kus puudub tuul, mis segaks vett
Lisaks veel vee vähene vahetus -- täislause -- Lisaks on üheks põhjuseks ka vee vähene vahetus / ka vähene veevahetus
Vee sisse-ja väljavool -- tühik enne ja-d
samas on nad aidanud hoida põhjasoppi kinnikasvamise eest -- mitte muuta aega -- samas hoiavad nad aga põhjasoppi mitte kinnikasvamast
Tartu- Valga maanteelt -- tühikuta
Väljavool nagu sissevoolgi on väga nõrk ning lakkab kuival aastaajal, kui auramine ja sissevool on tasakaalus. -- Väljavool, nagu sissevoolgi, on väga nõrk ning lakkab kuival aastaajal, kui auramine ja sissevool on tasakaalus.
suvel ja talvel, kui vesi on hüpereutroofne ehk väga eufoorne süvakihtides -- suvel ja talvel, kui vesi on süvakihtides hüpereutroofne ehk väga eufoorne
See anaeroobsetel tingimustes tekkinud vette tagasi pöörduv fosfor, mis arvatavasti jõuab järve süvaallikatest, ongi peamine järve ebastabiilsust põhjustav tegur. -- See anaeroobsetel tingimustes -- anaeroobsetel tingimustel; tagasi jõudev, pöörduv kuidagi ei sobi; arvatavasti tuleb nt, et kordust vältida
Verevi vee segunemise ajal põhjustab ta ülemistes veekihtides fütoplanktoni massilist arengut. -- see
Pinnakihis esineb vetikate massilise arengu puhul hapniku üleküllus peaaegu 160%. -- esineb mida? -- hapniku üleküllust peaaegu 160%.
( olukorda, kes veekogu suudab mingite ... ) -- sulud on tihedalt lause ümber, ilma tühikuteta -- (olukorda, kes veekogu suudab mingite /--/)
Homotermia periood (tegemist on perioodiga, kui kogu veekiht on konstantse temperatuuriga ja kui toimub ühe kihi soojenemine, siis see muutub kergemaks ja vajub kas alla või tõuseb üles ning tekibki vee segunemine) kevadel pärast lume sulamist ning hilissügisel võimaldab mudast eraldunud toitesesooladel ülemisse veekihti tõusta ja oma elutegevuse lõpetanud organismidel põhja settida. -- toitesesooladel?
planktonitekkelist orgaanikat -- planktontekkelist orgaanikat

Domineerivaks liigiks on niitjas suuremõõtmeline Oscillatoria agardhi -- Domineerivaks liigiks on niitjas suuremõõtmeline Oscillatoria agardh´i -- kõik mitte-eestikeelsed nimetused kaldkirja

Tema massiliseks arenguks kevadel ja sügisel annab tõuke kihtide kadumine vees, mille tõttu põhjamudast hapniku defitsiidi tingimustes vabanenud rohke fosfor saab üles tõusta ja muutub vetikatele kättesaadavaks. -- Selle ... kadumine veest ... üles tõusta ja vetikatele kättesaadavaks muuta
hüpotroofse e väga rohketoitelise järve tasemel -- ehk
Vee värvus ja läbipaistvus -- vist mõeldud alapealkirjaks?, kordus teksti sees
mis on iseloomulik huumusainetevaesele eutroofsetele ehk rohketoitelistele järvedele -- ainsus ja mitmus -- mis on iseloomulik huumusainetevaestele eutroofsetele ehk rohketoitelistele järvedele
Kui veeringlus puudub, siis ei teki protsess, mis biogeene põhjast üles tooks. -- ei teki mida? -- protsessi
Nagu eelnevalt mainitud leidub järves rohkelt fütolanktonit Oscillatoria agardhi`t, kelle massiliseks arenguks kevadel annab tõuke kevadel kihistumise kadumine vees, mille tõttu põhjamudast hapniku defitsiidi tingimustes vabanenud rohke fosfor saab üles tõusta ja muutub vetikateke kättesadavaks. -- Nagu eelnevalt mainitud, leidub järves rohkelt fütolanktonit Oscillatoria agardhi`t, mille massiliseks arenguks kevadel annab tõuke kevadel kihistumise kadumine veest, mille tõttu põhjamudast hapniku defitsiidi tingimustes vabanenud rohke fosfor saab üles tõusta ja muutuda vetikatele kättesadavaks.
... kes vajavad hapniku oma elutegevuseks -- mida vajavad? -- hapnikku
Ka zooplanktoni, kelle peamise osa moodustavad Verevi järves keriloomad ja vesikirbulised, olukord on järves hea -- Ka zooplanktoni, mille peamise osa moodustavad Verevi järves keriloomad ja vesikirbulised, olukord on järves hea
vesikakandid -- vesikakandeid
kalad linkida viki artiklitele
aasta- aastalt -- aasta-aastalt
rünti- keda viimastel aastatel ei ole enam püütud -- mõttekriips, tühikute vahel
sulfaatide ja fosfaatide -- linkida
Ühekordsed või lühiajalised kõrvalekalded teda nimetamisväärselt ei mõjuta ja ka pidevalt kindlasuunaliste muutuste puhul säilitab suurataimestik küllalt kaua oma esialgse iseloomu“ -- kuigi see on tsitaat, ikkagi muudaks teda --> seda ...
suurataimestik -- samas lauses
28 liiki makrofüüti -- makrofüüte
Kaldaveetaimedest esineb kõik enam hundinui, lisaks veel tarn, soopihl. -- kõige enam hundinuia, lisaks vee tarna ja soopihla
Pilliroo ja kannosja arvukus on vähenenud tugevalt- kohati ei esine neid enam üldse -- mõttekriips, thikute vahel
Siiski on Verevi järve veetaimestik tugevalt vaesunud viimastel kümnenditel, eriti aga viimastel aastatel- see viitab suurtele muutustele järve vees. -- sõnajärg, mõttekriips -- Siiski on Verevi järve veetaimestik viimastel kümnenditel tugevalt vaesunud, eriti aga viimastel aastatel – see viitab suurtele muutustele järve vees.
Kadunud on läik-penikeel, kaelus- penikeel -- Kadunud on läik- ja kaeluspenikeel
Männas- vesikuusikut ja tähkjas –vesikuusikut veel leidub, kuid ka nende populatsioon on hävinemas. -- Männas- ja tähkjas–vesikuusikut veel leidub, kuid ka nende populatsioon on hävinemas.
Verevi järvetaimi ohutab -- ohustab
Olukorra parandamine on tähtis kogu antud vee elustikule, et säilitada selle bioloogiline mitmekesisus -- antud halb stiil -- Olukorra parandamine on tähtis kogu Verevi järvevee elustikule, et säilitada selle bioloogiline mitmekesisus
Nagu eelpool mainitud tekitab Verevi järve kihistumine probleeme kogu järves. -- koma (ehkki see lause kordab, pigem referaadi, mitte viki-artikli stiil, aga kui jätta alles, siis komaga -- Nagu eelpool mainitud, tekitab Verevi järve kihistumine probleeme kogu järves.
6.1. Verevi järve noorendamisega kaasnevad probleemid -- jäänud alapealkirjaks tegemata
Teine probleem, mis kaasneks muda väljapumpamises on see, et toitesoolade varud Verevi põhjakihis on arvatavasti võrreldes teiste Eesti ja lähiriikide järvedega oluliselt suuremad. -- probleem, mis kaasneks millega? -- väljapumpamisega
põhja- ja pinnakihi vahel kolm- neli korda -- esimene väga õige, sest on kaks sõna: põhjakiht ja pinnakiht, mille väljendamiseks kasutatakse ühe poole kordamise ära jätmiseks ainult teise lõppu, siis on tühik, aga teisel korral on tegemist ühe sõnaga "kolm-neli", mis on nagu "enam-vähem" ja "edasi-tagasi", ei ole kolmkorda ja nelikorda, vaid on kolm-neli korda
hoobilt -- argi -- kohe või kindlasti
Kolmas probleem, mis kaasneks muda väljapumpamises -- -ga

Suur töö! Ja kahtlemata vajalik! Jõudu!

algvere (arutelu) 12. oktoober 2013, kell 22:53 (EEST)[vasta]

Veel veidi pingutamist! Saatsin ka e-maili.

algvere (arutelu) 18. oktoober 2013, kell 18:05 (EEST)[vasta]

Nipet-näpet:

esimeses lõigus on tekstisisesed viited jäänud nurksulgadesse, tuleb ühtlustada nagu Vikis tehakse (mujal on ju korras! vaid esimeses lõigus ja alapeatükis "Hapnikukihistumise põhjused")
mõttekriipsud: kus vee füüsikalised ja/või keemilised omadused kiiresti muutuvad 3-5 talvel 0,5-1 meetri sügavusel. (mõttekriipsud on leitavad erimärkidest, esimene kahest kõrvutiolevast)
sisukorra kõrval peab olema tühi ruum, teine lõik peab algama selle alt

Edu! Vaid veidikene veel pingutamist! algvere (arutelu) 22. oktoober 2013, kell 22:42 (EEST)[vasta]