Kasutaja:Vaher/Epistemoloogia

Allikas: Vikipeedia
Teadmised ja nende teoreetiline kajastamine; Illustratsioon James Ayscoughilt, Lühike ülevaade nägemise silmast ja olemusest (London, 1752), lk 30

Erkenntnistheorie (ka epistemoloogia või gnoseology) on filosoofia peamine ala, mis hõlmab küsimusi teadmuse ja teadmise tekkimisest ning muudest veendumuste eeldustest. Samuti uuritakse, mis on kindlus ja õigustus ning millised kahtlused võivad objektiivselt eksisteerida nende veendumuste suhtes.

Mõiste[muuda | muuda lähteteksti]

Epistemoloogia (kreeka keelest ἐπιστήμη, epistéme - teadmised (Erkenntnis), teadmised (Wissen), teadus (Wissenschaft) ja λόγος, lógos - ka teadus, õpetus) on sõnamoodustus, mis pärineb kreeka keelest. Mõned keeled kasutavad seda väljendit sünonüümina epistemoloogia: inglise keeles on näiteks Theory of Knowledge[1] kõrval kasutusel ka epistemoloogia ja hollandi keeles on teadmisteooria[2] kõrval nimetus epistemoloogia. Kontseptuaalne erinevus leiti 20. sajandi Prantsuse filosoofias pakutava Théorie de la connaissance'i [3] ja Épistémologie[4] vahel. Esimene sõna peaks seepärast tähendama pigem olemasolevate teadmisvõimaluste analüütilist uurimist, viimane aga epohhiliste teadmusformatsioonide uurimist, nii kuidas nn epistemid mõjutavad maailma kontseptualiseerimist. Prantsuse kirjaviisi <i>épistémologie</i> kasutatakse mõnikord saksa keeles, et tähistada konkreetseid Prantsuse uurimusi. Kuid neid erinevusi enam ei arvestata ja termineid kasutatakse üha enam samaväärselt.

Saksakeelne sõna Erkenntnistheorie (epistemoloogia) muutus levinumaks alles 19. sajandi keskpaigas, kui loodusteaduste praktikale orienteeritud, teooriast kaugem lähenemine loodusteadustes eraldus filosoofilisest ja teoreetilisemast suunast.

Vastasseisus Immanuel Kantiga (eriti Wilhelm Traugott Krugi teoses) kasutati seda terminit eesmalt 19. sajandi alguses.

Sellised filosoofid nagu John Locke ja David Hume17. ja 18. sajandil kirjutasid oma põhiteosed teemal "Inimese mõistmine" ja nägid ennast traditsioonis, mis ulatub tagasi vähemalt antiikfilosoofiasse.

Kontseptuaalne gnosise (vanakreeka keelest γνῶσις, gnosis, teadmine) mõiste moodustati kaasaegse kreeka Γνωσιολογία[5] ja Hispaania Gnoseología[6] alastes hilisantiigi filosoofilises arutelus (vt lähemalt gnostikud ja hilisantiik) .

  1. Theory of Knowledge in der englischsprachigen Wikipedia
  2. Kennistheorie in der niederländischsprachigen Wikipedia
  3. Théorie de la connaissance in der französischsprachigen Wikipedia
  4. Épistémologie in der französischsprachigen Wikipedia
  5. Γνωσιολογία in der griechischsprachigen Wikipedia
  6. Gnoseología in der spanischsprachigen Wikipedia

[[Kategooria:Epistemoloogia]]