Kasutaja:Umalas/liivakast

Moodustajaeitus (inglise keeles constituent negation) on eitus, mille mõjualas on üksnes moodustaja, mitte lause tervikuna. Seda tähistatakse negatiivse tähise panemisega vahetult pärast asjaomast moodustajat.

Eesti keeles

Moodustajaeitus ei mõjuta predikaatverbi kõneliigi valikut – verb võib olla nii jaatavas kui ka eitavas vormis (a, b), ega tingi ka lauseeitusele omaseid süntaktilisi omadusi – partitiivsust (c) ja eituslembeste üksuste (d) kasutust.

a. Ma teadsin / ei teadnud, et sa ei armasta mind.

b. Juhtum oli / ei olnud ebatavaline.

c. Ta võttis raamatu (*raamatut) emalt luba küsimata.

d. Peeter juba (*veel) teadis, et Mari ei tule.

Samas annab moodustaja eitamine tihtipeale sisu poolest lauseeitusega sama tulemuse. Nt

Ma tahan, et sa ära ei läheks. – Ma ei taha, et sa ära läheksid.

Ta paistab sellest mitte hoolivat. – Ta ei paista sellest hoolivat.

See on ebasobiv. – See ei ole sobiv.

Eitusaluseks moodustajaks võib olla kõrvallause, infiniittarind, adjektiivi-, substantiivi- või adverbifraas. Kõrvallause eitus ei erine pealause eitusest, muude moodustajate eitus aga küll, kusjuures olenevalt moodustaja tüübist vormistatakse eitust erinevalt.

Infinitiivi- ja konverbitarindite kui suhteliselt kõrge lauselisusastmega tarindite puhul on võimalik eitust väljendada partikliga mitte, mis paigutatakse infiniitse verbivormi ette, harilikult vahetult (a–d). Seejuures konverbide (d) puhul lisandub teise võimalusena ma-infinitiivi abessiiv (mata-vorm), mõnikord koos kaassõnaga ilma.

a. Palun teid mitte karjuda! Kui sul on ohatis, siis kõige parem on seda mitte näppida ja kindlasti mitte katki pigistada. [A]

b. Ta veenis mind mitte loobuma oma põhimõtetest. Kui teda on õpetatud mitte kartma, siis ta ei karda. [A]

c. Ta paistab sellest mitte hoolivat.

d. Mitte hoolides sõpradest, kaotame nende usalduse. Me õpime aja jooksul asju tegema neile tähelepanu pööramata. [A] Ta valitseb kogu maailma üle, midagi ei saa ilma tema teadmata või lubamata sündida. [A]

[A] - ajakirjandusest

Nii atributiivse kui ka predikatiivse partitsiibi eitust võib samuti vormistada mitte. Kuid see võib olla nii iseseisev partikkel kui ka prefiks, kusjuures kasutus on kõikuv ja oleneb mitmetest asjaoludest, eelkõige aga lihtsalt kokku- ja lahkuvormistuse valikust. Nt

Ostukorvis olevate, kuid maksmiseks mitte kinnitatud tellimuste nimekirja võib leida rubriigis „Tellimused“. [A] – Mittekinnitatud andmetel on maailma vanimaks inimeseks aga hoopis Kasahstanis elanud naine Sakhan Dosova. [A]

seadust mitte arvestav ja teise inimesse küüniliselt suhtuv ametnik [A] – vabatahtlik, vaba tahet mittearvestav ja tahtmatu eutanaasia [A]

See õpetaja lihtsalt on liiga pealetükkiv ning teistega mitte arvestav. [A] – Riiklik diskontomäär on tavaliselt ühtne ja riske mittearvestav. [A]

Mineviku partitsiipide põhilise eitava vastena toimib mata-vorm, atribuuttarindis paralleelselt partikliga mitte, kuid keelekorralduslikult eelistatava variandina (a), retrospektiivses predikatiivitarindis (b) ja verbide jääma ja jätma, ununema ja unustama laiendina ainuvõimaliku moodustajaeituse vormina (c).

a. Nende algul avanemata (~ mitte avanenud) tagamaade ulatuses ja ilmes ongi luule ühiskondlik funktsioon. [A] Meie poolel teel oleku ja lõpetamata (~ mitte lõpetatud) remondi sümboliks saab Tallinna lennujaam. [A]

b. Tööd olid tehtud / tegemata. Mul on seal juba käidud / veel käimata.

c. Tööd said tehtud / jäid tegemata. Tööd saadi tehtud / jäeti tegemata. Tööd ununesid / unustati tegemata.

Adjektiveerunud partitsiipide ja adjektiivide eitust väljendab lisaks a) partiklile mitte (mittesöödav, mittesoovitatav; mitteteadlik, mittelõplik, mittetöine) vähem regulaarselt ka b) prefiks eba- (ebameeldiv, ebasoovitatav, ebausutav, ebapüsiv) ning c) karitiivisufiks -tu (käändumatu, talumatu; arutu, andetu, lootusetu, õnnetu). Karitiivisufiksiline v- või tav-partitsiibi eitus (matu-eitus) on modaalne (talumatu ’võimatu taluda’).

a. Vilja mittesöödav kest on sile ja umbes 5 mm paks. [A] Mäng on alaealistele mittesoovitatav. [A] .. osa seltskonnast saab mittetöist tulu. [A]

b. Nii et tervikuna on Malviuse versioon „Chessist“ ebaühtlane ja ebaveenev. [A] Elu oli ebakindel, ent läks edasi. [A]

c. Olukord on talumatu. Lotila on Urmeti kõrval andetu käpard. [A]

Substantiivide puhul väljendab eitust eelkõige a) abessiivi lõpp -ta (vahel koos kaassõnaga ilma), mõnevõrra ka prefiksid b) eba- (ebatõde, ebaviisakus) ja c) mitte- (mitte-eestlane, mittesuitsetaja).

a. 1971/72. aasta talv oli lumeta, kuid külm. [A] Seal lihtsalt elati ilma armastuseta, üksteist vihates .. [I]

b. Olen alati arvanud, et enamus ajakirjanduses antud kaalust alla võtmise soovitusi on pehmelt öeldes ebatõde. [A] Valetamine on viisakus, ja ausus – matslik ebaviisakus. [A]

c. Lahkemad pistiseandjad on noored ja mitte-eestlased. [A]

[I] - ilukirjandusest

Lauseeitus ja moodustajaeitus samas lauses

Kui lauses on nii lauseeitus kui ka moodustajaeitus, siis üks harilikult tühistab teise ja lause tervikuna on sisult jaatav (a). See ei kehti aga kontraarse (vastupidise) vastanduse liikme eituse korral (b).

a. Meie tegevus ei jäänud märkamata ka kohalikele võimudele. [A] (~ Meie tegevust märkasid ka kohalikud võimud.) Kahjuks ei kulgenud raamatukogu arengutee raskuste ja seisakuteta. [A] (~ Kahjuks kulges raamatukogu arengutee raskuste ja seisakutega.) Eurotsooni murenemine ei ole võimatu. [A] (~ Eurotsooni murenemine on võimalik.) Ma arvan, et elu ei ole ebaõiglane. [A] (~ Ma arvan, et elu on õiglane.)

b. Juhan ei ole andetu. (≠ Juhan on andekas.)

Kuid ka juhul, kus kahekordne eitus võrdub semantiliselt jaatusega, ei pruugi see nii olla pragmaatiliselt. Näiteks eituslause Meie tegevus ei jäänud märkamata ka kohalikele võimudele eeldab jaatuslausest selgemini, et kohalikud võimud tavaliselt ei märka meie tegemisi.

Näiteid teistest keeltest

Udmurti keeles on olemas kaks strateegiat:

a) moodustaja, millele eitus viitab, eelneb predikaadile - kas kohe (1) või mitte kohe (2):

1

Škola-je	mon	u-g,	ton	mi̮n-o-d.
school-ill	1sg	neg.fut-1	2sg	go-fut-2sg1
‘I will not, you will go to school.’ (Edygarova 2015, 285) Ma ei lähe, sa lähed kooli.

2

Mon	tolon	kino-je	e̮-j	vetli̮	–	val'l'an.
1sg	yesterday	cinema-ill	neg.pst-1sg	go.cng.sg	the_day_before_yesterday
‘I did not go to the cinema yesterday but the day before.’ (Winkler 2011, 110) Ma ei käinud eile kinos, vaid üleeile.

b) vene keelest laenatud eituspartikkel ńe:

Śulm-i̮n-i̮z,	a	ńe	ki-i̮n-i̮z	kart'ina-os-se	sureda-z	so.
heart-ins-3sg	but	neg	hand-ins-3sg	painting-pl-3sg.acc	draw-pst.3sg	3sg
‘S/he painted his/her paintings with his/her heart and not with his/her hands.’ (Kozmács 2017, 279) Ta maalis oma maale südamega, mitte kätega.