Õhutakso[muuda | muuda lähteteksti]

Õhutakso on ühistranspordi vahend, mis on ette nähtud reisijate veoks teatud tasu eest õhutranspordi abil. Võrreldes teiste tellimuslendude ning muude kommertsõhutransportidega on õhtutaksol eeliseks lühike registreerimisprotseduur ja puudub järjekord / ooteaeg pardale saamiseks. Piisab sellest, et reisijad saabuvad kohale 10-15 minutit enne väljumist ja läbivad lühendatud registreerimis- ja tollivormistusprotseduurid. Õhutaksol pole tavaliselt ruumi kokkuhoiu mõttes kööki, tualettruume ega pakiruumi ning stjuuardid ei pruugi olla meeskonna liikmed. Sõltuvalt riigi seadustest kehtestatakse lennukites piiratud arv istekohti, kuid tavaliselt on seal kuni 30 istekohta. Tavaliselt on need väikesed / väikemõõdulised ühe- või kahemootorilised õhusõidukid, kuid võivad olla ka väiksema või keskmise suurusega kopterid, mis veavad reisijad lähtepunktist sihtkohta.

Õhtutakso on takso üldise kontseptsiooni variatsioon, mida sageli võib pidada, kui reisijate vedu tavalise autoga või mõne väiksema transpordiga, mis transpordib reisijaid väiksemate jõgede ja järvede vahelt(veetakso). Samas on õhtutakso üks kallemaid transpordiliike. Õhutakso vähendab märkimisväärselt reisimis ja sihtkohani jõudmiseks kuluvat aega. Suurtes linnades on selle abil võimalik vältida liiklusummikuid.

Levik maailmas[muuda | muuda lähteteksti]

Õhtutakso on erineval määral olemas enamustes kaasaegsetes riikides, kus on natukenegi arenenud lennundus. Reeglina toimib see riikide pealinnades, suurte linnade territooriumidel või nendevahelistel marsruutidel. Kõige rohkem on õhutaksod kasutusel São Paulos, New Yorgis ja Tokyos^[1], sest seal asub kõige rohkem heliportereid ja helikopterite maandumisplatse. Samuti on see arenenud Tsehhis, Austraalias ja teistes riikides. Mõnikord kasutavad ka reisiettevõtted õhutaksoteenuseid, et näidata turistidele linnulennult riigi kohalikke vaatamisväärsusi.

Mõningates riikides võimaldavad õigusaktid pakkuda lennuettevõtet mitte omades õhutakso teenust (Brasiilia^[2], USA^[3]). Näiteks üks nendest on Uber. USA-s reguleerib õhutaksoteenuste ja tšarterteenuste osutamist FAR 135^[4], mis on palju leebem kui FAR 121^[5], mille abil reguleeritakse kõiki muid õhutransporditeenuseid.