Kasutaja:Siimsandert/liivakast

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib vooluallikast; sõjanduse mõiste kohta vaata artiklit Patarei (sõjandus), teiste mõistete kohta vaata Patarei (täpsustus)

Erinevad patareid
Tüüp Energiaallikas
Tööpõhimõte Elektrokeemilised reaktsioonid, elektromagnetism

Patarei on ühest või mitmest elemendist koosnev mittetaaslaetav vooluallikas, mis muudab keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Esimese patarei leiutas 1800. aastal Alessandro Volta ning sellest ajast saadik on patareid muutunud igapäevaselt vajalikuks energiaallikaks nii kodudes kui ka tootmisettevõtetes.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Itaalia füüsik Alessandro Volta ehitas esimese elektrokeemilise patarei 1800. aastal. See koosnes virnalaotud vase- ja tsingiplaatidest, mis olid üksteisest eraldatud soolavees leotatud paberitest. Selle avastuse eest nimetati elektromotoorjõu, elektrilise potentsiaali ja pinge mõõtühikuks volt.[1].

Selline patarei ei olnud aga sobilik, kuna tema pinge kõikus suurel määral pikemaks ajaperioodiks ei suutnud nad voolu tekitada. 1836. aastal leiutati Danielli element, mille autoriks oli Briti keemik John Frederic Daniell. See koosnes vasest potist, mis oli täidetud vasksulfaatlahusega, mille sisse oli pandud portselanis olev sulfurhape koos tsingist elektroodiga. [2].

Tööpõhimõte[muuda | muuda lähteteksti]

Patarei hoiustab elektrienergiat keemilisel kujul ning on võimeline muundama seda elektriks. Patarei koosneb kolmest põhilisest komponendist: * anood, * katood, * elektrolüüt. Anood ja katood on tehtud erinevatest materjalidest, tavaliselt 2 erinevat metalli, ning elektrolüüt on aine, mis neid eraldab. Elektrolüüdi vahendusel saab elektrilaeng liikuda katoodi ja anoodi vahel. Oksüdatsioonireaktsiooni käigus vabastab anood elektrone ning katood võtab neid vastu. Tänu elektrolüüdile on katood ja anood kontaktis ning elektronide suunatud liikumise tõttu tekibki elektrivool. [3].

Patarei tüübid ja erinevad liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Patareid jagunevad üldiselt kahte gruppi:

  • Primaarsed ehk mittelaetavad. [4]
  • Sekundaarsed ehk laetavad.[5]

Primaarsed patareid[muuda | muuda lähteteksti]

Primaarsed ehk ühekordsed patareid ei ole laetavad, nad on enamasti mõeldud kasutamiseks seadmetes, mille voolutarbimine pole väga suur; seadmetes, mida kasutatakse harva või milleni ei pääse kergesti ligi, näiteks alarmisüsteemid. Seda tüüpi patareisid ei saa laadida, kuna patareis toimuv keemiline reaktsioon on pöördumatu ning elektrienergiat tootvaid elemente ei saa oma originaalolekusse tagasi viia.[5]

Süsinik-tsink patarei[muuda | muuda lähteteksti]

Tsink-hape mangaan dioksiid patarei. Kõige odavam patareiliik, ei ole väga energiamahukad, ent on hea riiulieaga. Leiavad peamiselt kasutust kellades ja juhtimispultides.[5]

Leelispatarei[muuda | muuda lähteteksti]

Tsink-leelis mangaan dioksiid patarei. Energiamahukam kui süsinik-tsink patarei.[5]

Liitumpatarei[muuda | muuda lähteteksti]

Väga pika riiulieaga (kuni 10 aastat) ning laia töötemperatuuriga patarei. Enamasti kasutatakse väiksemõõtmelisi patareisid, kuni AA suurus, kuna suuremates kogustes liitiumi kasutamine võib osutuda ohtlikuks.[5]

Hõbeoksiidpatarei[muuda | muuda lähteteksti]

Äärmiselt kõrge energiamahukus, aga väga kallid. Enamasti kasutatakse käekellades ja kalkulaatorites.[5]

Tsink-õhk patarei[muuda | muuda lähteteksti]

Standard patarei kuulmisaparaatide puhul. Väga energiamahukas, kuna patarei ise hoiustab ainult anoodi, katoodiks kasutatakse ümbritsevat õhku.[5]

Sekundaarsed patareid ehk akud[muuda | muuda lähteteksti]

Sekundaarsed ehk taaslaetavad patareid ehk akud on korduvkasutavad energiaallikad. Nende sees toimuv keemiline protsess on võimalik ümberpöörata elektrivoolu mõjul, mis taastab patarei laengu. Seadmeid, mis seda teevad, nimetatakse laadijateks.[5]

Patarei tüübid[muuda | muuda lähteteksti]

Erinevad patareid[6]
IEC tüübitähis ANSI tüübitähis Mahtuvus (mAh) Nominaalpinge Mõõtmed (pikkus x laius x kõrgus või Ø x kõrgus) millimeetrites Kommentaarid
Süsinik-tsink Leelis
6F22
6KR61 (NiCd)
6HR61 (NiMH)
6LR61 1604A (leelis) 1604D (süsinik-tsink) 1604LC (liitium) 7.2H5 (NiMH) 11604 (NiCd) 565 (leelis) 400 (süsinik-tsink) 1,200 (liitium) 175–300 (NiMH) 120 (NiCd) 9,0 V 26,5 x 17,5 x 48,5 Kasutatakse raadiotes, raadiosaatjates ning suitsualarmides.
9V patarei
4R25 4LR25Y 908A (leelis) 908D (süsinik-tsink) 26,000 (leelis) 10,500 (süsinik-tsink) 6,0 V 68,2 x 68,2 x 115 Tuntud ka kui laternapatarei, kuna kasutatakse põhiliselt laternates ning taskulampides.
Laterna patarei
3R12 3LR12 MN1203 6100 (leelis) 1200 (süsinik-tsink) 4,5 V 62 x 22 x 67
4,5V patarei
R20 HR20(NiMH) KR20 (NiCd) LR20 13A (leelis) 13D (süsinik-tsink) 12000 (leelis) 8000 (süsinik-tsink) 2200–1000 (NiMH) 2000-5500 (NiCd) 1,5 V 34,2 x 61,5 Kasutatakse taskulampides, raadiotes või teistes seadmetes, mis kasutavad elektrimootoreid.
D patarei
R14 HR14(NiMH) KR14 (NiCd) LR14 14A (leelis) 14D (süsinik-tsink) 8000 (leelis) 3800 (süsinik-tsink) 4500–6000 (NiMH) 1,5 V 26,2 x 50 Kasutatakse mänguasjades ja muusikainstrumentides.
C patarei
R6 HR6(NiMH) KR6 (NiCd) LR6 15A (leelis) 15D (süsinik-tsink) 2700 (leelis) 1100 (süsinik-tsink) 1700–2700 (NiMH) 600–1000 (NiCd) 1,5 V 14,5 x 50,5 Kasutatakse laialdaselt kaasaskantavates elektroonikaseadmetes.
AA patarei
R03 HR03(NiMH) KR03 (NiCd) LR03 24A (leelis) 24D (süsinik-tsink) 1200 (leelis) 540 (süsinik-tsink) 800–1000 (NiMH) 1,5 V 10,5 x 44,5 Kasutatakse laialdaselt kaasaskantavates elektroonikaseadmetes, mis ei tarbi nii palju voolu.
AAA patarei
LR61 LR8D425 25A (leelis) 625 1,5 V 8,3 x 42,5 Kasutatakse laserites ning pisikestes valgustites.
AAAA patarei

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Alessandro Volta biograafia ja esimese patarei sünnilugu". Vaadatud 31.10.2017.
  2. "Danielli element". Vaadatud 31.10.2017.
  3. "Kuidas patarei töötab?". Vaadatud 31.10.2017.
  4. ""Primaarne patarei". Vaadatud 31.10.2017.
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 5,7 "Erinevad patarei liigid". Vaadatud 31.10.2017.
  6. "IEC patareide tüübid". Vaadatud 31.10.2017.