Kasutaja:Serkliis

{{subst:submit}}

Põhjala tehas

Eesti Kummitööstus O/Ü Põhjala oli aastatel 1924-1998 Kopli poolsaarel tegutsenud tööstusettevõte. Alates 2018. aastast on Põhjala tehas eravalduses ning sellest on kujunemas kultuuri-ja kogukonnakeskus.

Põhjala tehas
Vaade 1913. aastal ehitatud ja alates 2007. aastast muinsuskaitse all olevatele angaaridele.
Üldandmed
Asukoht	Tallinn, Estonia
Aadress	Marati 5, Ankru 8
Koordinaadid	Koordinaadid puuduvad! Aita lisada.
Kodulehekülg

Ajalugu

Osaühisuse "Eesti Kummitööstuse" asutas 1924. aastal inseneriharidusega Harry Feldmann (täisnimega Harry Karl Friedrich Feldmann) koos sugulase Karl Feldmanni ja ühiskonnategelase Friedrich Johann Uibopuuga (1877-1933). Kuni 1930. aastani kandis tootmiskompleks nimetust Eesti Kummitööstus. 1932. aastani asus kummitööstus Vene-Balti laevatehase ruumides, seejärel koliti laevaehituse töökoja ja sepikoja hoonetesse endise Bekkeri tehase tootmishoonetes. Aja jooksul nõudlus ja tootevalik laienes ja Põhjala tehases hakati tootma lutte, jalanõusid (kalossid, botikud, kummikud, spordijalatsid), mänguasju (pallid, võrud), spordivahendeid (rekektid), kustutuskumme, ratta sise-ja väliskumme, voolikuid ja kummeeritud riiet vihmamantlite ja gaasikaitseülikondade jaoks. 1930. aastal sai ettevõte tänaseni tuntud nime „Põhjala“. Tööliste arv kasvas pidevalt: kui 1925. aastal oli kummitööstuses 6 töölist, siis 1932. aastal juba 100, 1934. aastal 170, 1937 - 270 ja 1939. aastal 300 töölist, mis tegi „Põhjalast“ Eesti kontekstis suurtööstuse.

Kogu kummitööstuse tegutsemise aja püsis logona kolme kuusega kaubamärk, mis on logona kasutusel tänaseni.

Asutaja Harry Feldmann

Harry Feldmann sündis 6. märtsil 1884. aastal Valgamaal Laatre vallas taluperemehe ja vallakirjutaja Jakob Grossi peres; oma perekonnanime Feldmann sai ta pärast isa surma adopteerinud onult proviisor Karl Feldmannilt. Tulevase tööstusjuhi hariduskäik oli mõneti ebaharilik. Harry Feldmann alustas kooliteed Valga linnakoolis, edasi õppis ta Tartu reaalkoolis. 1903. aastal sõitis ta koos onuga Moskvasse, kus lõpetas kohaliku reaalkooli 1906. aastal. Kuigi onu soovis noormehest koolitada proviisorit, soovis H. Feldmann siiski õppida tehnikat. Nõnda õnnestuski tal astuda Moskva Tehnikaülikooli, mille lõpetas 1910. aastal energeetika alal insenerina. Pärast lõpetamist asus ta tööle Moskva Westinghous´i elektrimasinate tehasesse, 1914. aastal kutsuti ta appi tegelema äsjavalminud Tallinna elektrijaama laienduse projektiga, mis puhkenud maailmasõja tõttu aga edasi lükkus. Samal aastal abiellus Harry Moskvas Agnes Saddega; 1916 sündis neil tütar Marie, kes jäi ka pere ainsaks lapseks. Lõplikult opteerus Harry Feldmann äsjasündinud Eesti Vabariiki 1920. aastal j ategutses nii endises Vene-Balti tehases mehaanikuna kui 1923-1927 kogenud insenerina Tallinna linna trammiosakonna direktorina, pannes aluse Tallinna elektritrammi arengule.

Harry Feldmann oli kuni "Põhjala" tehase natsionaliseerimiseni 1940. aastal selle suuromanik ja direktor. Lisaks temale oli ettevõttel ka mitmeid teisi aktsionäre, kellest enamik olid Feldmanni sugulased. Seega oli Põhjala suures ulatuses perefirma. 1941. aastal kolis Harry Feldmann perega ümberasujana Saksamaale ja suri 61-aasta vanusena vahetult pärast sõja lõppu 1945. aastal.

„Põhjala“ pärast 1940

II Maailmasõda avaldas suurt mõju ka "Põhjala" tehasele. 1940. aastal natsionaliseeris värske nõukogude võim tehase. Pärast sõda jätkas käitis "Põhjala" nime all tootmist, sest tehase hooned ja sisseseade olid säilinud. Juba 1941. aastal tehti plaane tehase kolimiseks hoopiski Tartusse, kus alustati ka uue vabriku ehitustöödega, kuid Saksamaa pealetung 1942. aastal peatas selle plaani. 1970. aastatel võeti suund hoopiski uute hoonete rajamiseks Koplis. 1974. aastal, mil tehas tähistas oma 50-aastast juubelit, valmisid Marati tänava ääres ettevõtte administratiivhoone ja Ankru tänava pool viie-, osaliselt kuuekordne betoonplokkidest remondi-ja laohoone. 1970. aastate lõpus töötas tehases üle 700 inimese, neist enamik naisterahvad. Pärast taasiseseisvumist suutis tehas vastu pidada kuni 1998. aastani, mil tootmine viimaks seiskus.

Nimetusi 1944-1993

Aeg	Nimi
1944-1950	Kummitööstus "Põhjala"
1950-1955	Kummivabrik "Põhjala"
1955-1956	Jalanõude- ja Kummitehas "Põhjala"
1956-1966	Jalanõude- ja Kummivabrik "Põhjala"
1966-1992	Kummitoodete Tehas "Põhjala"
1992-1993	RAS "Põhjala"

Galerii

• 
  Kummitööstus "Põhjala".jpg Kummitööstus "Põhjala" (1938). (TLM Fn 1586); Tallinna Linnamuuseum; tlm_fn1586_pisipilt.jpg
• 
  Tehas "Põhjala" vormijalatsite tsehhi sisevaade.jpg Tehas "Põhjala" vormijalatsite tšehhi sisevaade. Pildistatud kommunistlikul laupäevakul 16.04.1977.a. (AM N 27369:2); Eesti Ajaloomuuseum SA; AMN27369_2_pisipilt.jpg
• 
  Tennised.jpg Tennised, 1966 (ESM Fp 3000:29/ab S 8850); Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum SA; ESMFp3000_29-abS8850_1_pisipilt.jpg
• 
  Lauatennisereketid Põhjala.jpg Lauatennisereketid Põhjala (ESM Fp 3089:8/ab S 9028); Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum SA; ESMFp3089_8-abS9028_1_pisipilt.jpg

Lingid

https://www.pohjalatehas.ee/

https://www.postimees.ee/1784013/kopli-elujouline-kummitoodete-tehas-pohjala

https://blog.erm.ee/?p=4528