Loodusressursid[muuda | muuda lähteteksti]

Maavarad[muuda | muuda lähteteksti]

Indoneesias on mitmesugused maavarad. Energeetilistest maavaradest on Indoneesias nafta (umdes 80%), maagaas (umbes 18.1%), kivisüsi (0.9%). Suurim nafta osa on olemas ida Sumatri, Borneo ja Tserami saaredel. Suurema osa maagaasi asub ida ja kesk Java ning Kalimantana saaredel. Maagaasi tootmise järgi Indoneesia on kuuendal kohal maailmas. rauamaak.

Samuti Indoneesias on jämedad tina, vase, nikkli ning söe varad, suurim osa paikneb Bangka saarel. Uraanimaak ning rauamaak, põhitootmine (üle 50%) on keskendatud Kalimantana ja Sulavesi saaredel. Indoneesias on ka olemas kuld, hõbe, teemandid, boksiidid, rubiinid.

Maaressursid[muuda | muuda lähteteksti]

Indoneesias ei ole piisavalt maaressurse. Riigi lõuna on üsna kuiv, sellepärast mullad seal on ebaviljakad. Indoneesias enamik mullade tüüpid on-laterites (koostises on suur pleki ja alumiiniumi hulk), see sobib looduslike metsade välja kasvamine ning kautšuki ja õlipalmide kasvatamine.

Indooneesia viljakamatel mulladel on vulkaani päritolu, nad asuvad ida ja kesk Java saarel, Bali saarel, Batagi kiltmaal ning Sumatri saarel. Mäestikudel on metsade ja luhaniitide leedemullad. Riigi kaguosas on levitud leetjad ja pruunid savanni mullad. Enamik reljeef on tasane. Mägine reljeef on Kalimantaani põhjaosas, Sumatri edelaosas ja kogu Sulawesi saarel. Indoneesia asub ekvatoriaalses kliimavöös.