Kasutaja:Raudteelane/liivakast
 | See on kasutaja Raudteelane liivakast. Kasutaja liivakast on kasutajalehekülje alamleht. Siin kasutaja katsetab või valmistab ette loodavaid artikleid. See ei ole entsüklopeediaartikkel. Enda liivakasti loomiseks klõpsa siia. |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Juuni 2020) |
Pastišš (prantsuse keeles pastiche, itaalia keeles pasticcio 'tainas, pasta', ’pirukas, pasteet, puding’, 'jäljendus') on teos, mis teadlikult jäljendab ühe või mitme kirjaniku, helilooja, koolkonna, ajastu stiili, laadi, iseloomu, sõnavara ja lausestust.[1][2] Enamasti on tegu mängulise laenamise või tsiteerimisega, harvemini originaalsuse puudumisega. Pastišši on kirjeldatud ka definitsiooni “ei originaal ega ka koopia” abil.[3] Pastišš võib olla nii osa teosest või ka kogu teos tervikuna.[1]
Pilkavast paroodiast ja travestiast erineb pastišš tunnustava, plagiaadist aga avaliku jäljendamise poolest. Pastišid on laialdaselt tuntud visuaalse kunsti, kirjanduse, teatri ja muusika valdkonnas.
Erilist huvi on pastišš pälvinud poststrukturalismis ja postmodernismis, mis käsitlevad kirjanduslikke tekste või muusikalisi kompositsioone tihedas omavahelises põimingus. Tekst või muusikaline oopus on seotud sellele eelnenud ja seda ümbritsevate teiste autorite loominguga ja kujutab endast omamoodi uut kombinatsiooni varem kirjutatud tekstidest (intertekstuaalsus) või muusikalistest teostest.
Hoolimata jäljendi staatusest on pastišš ainulaadne, sisaldades lisaks matkimisele uusi elemente. See on vähemal või rohkemal määral iseseisev; seda on võimalik mõista ka ilma algteost tundmata. Mõningad pastišid aga eeldavad algteose ära tundmist, muidu jääb teos arusaamatuks või näib sisutu.[1]
Kirjanduses[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjanduses kujutab pastišš endast teksti loomist, milleks kasutatakse teise autori loomingut, imiteeritakse teise autori stiili, kuid antakse varasemale tekstile hoopis uus sisu, samal ajal suhtudes autorisse lugupidavalt, kellelt uueks loominguks idee saadi.
Eesti kirjanduslikest pastiššidest on hea näide Gustav Suitsu paguluses pastišeeritud Mihkel Veske üldtuntud ärkamisaegset luuletust "Kodumaa" ("Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt"). Suitsu versioon:
"Kas tunned maad, kus häitseb kahur,
mis vanad lõhkund piiriraad? ..."
Teine näide on Oskar Looritsalt, kes Rootsis paguluses olles tõlgendas eesti seltskondades Sergius Lipu poolt saksa helilooja Max Oscheiti laulule "Das Schwarzwaldlied" tõlgitud sõnu "Mets mühiseb ja kägu kukub ra’al..." tublisti teistsuguses kontekstis:
"Mets mühiseb ja küla lõikab puid
Pätt istub Toompeal, jagab tema maid
Pea Stalin lippab juudikarjaga
Tal saks on kannul võidupärjaga."
Kogu teost tervikuna hõlmav näide on Eesti kirjaniku Mati Undi postmodernistlik romaan "Doonori meelespea", mis on pastišš Bram Stokeri "Draculast". See on "Dracula" versioon, mis leiab aset 1980ndate Eestis. Seetõttu lahknevad tegelaste motiivid, iseloomud ja käitumisviisid "Dracula" omadest, mida nad jäljendavad, ning nii mõnedki süžeejärjed erinevad algteosest. Selgete paralleelidena on aga ära tuntavad näiteks paljude tegelase nimed; Jonathan Harker ja Joonatan Hark, Lucy ja Lussi, Mina ja Minni ning Renfield ja Renner. On aga ka paralleelseid tegelasi, kes võtavad üle mitme "Dracula" tegelaskuju rolli või on muu nimega nagu Michelson (krahv Dracula), Greifer (Van Helsing) ja Joosep. "Doonori meelespeas" on tsentraalseks tegelaseks ka poetessi Lydia Koidula reinkarnatsioon, kes on loo keskpunktis; krahv Dracula vastand Michelson on nimelt viide Koidula abikaasale Eduard Michelsonile ja tema eesmärgiks on — erinevalt Dracula võimu- ja vallutussoovist — oma teise riiki ümbermaetud abikaasaga ebasurmas taasühineda. Niisiis on krahv Dracula asemel, kes mõndade oletuste järgi põhineb Vlad Țepeșel, vampiirid hoopis Lydia Koidula ja tema abikaasa.
"Doonori meelespea" on näide pastišist, mis nõuab algteosega seose äratundmist — ilma "Dracula" lugu tundmata on narratiivi keeruline jälgida, algset lugu teades aga näeb, et sündmustejärk on mitmes kohas selge paralleel.
Erinevus seisneb ka viisis, kuidas Unt võrreldes Stokeriga lugu esitab. Algteoses on kogu süžee edasi antud päevikusissekannete ja kirjavahetuse kujul; "Doonori meelespeas" aga on suur osa loost kirjeldatud kolmandas isikus, välja arvatud mõningatele rekonstruktsioonidele Minni ja Lussi vahelistest kirjadest, mis sarnanevad Mina ja Lucy omadega "Draculas". Suurimaks vaheks kummagi romaani tegelaste vahel on Undi taasjutustuses leiduv vaba valik oma tegevuse ja saatuse üle; “Draculas” on kõik pea välditamatu ning tegelastel on vähe oma tahet. Näiteks on Jonathan Harkeri kohtumine krahviga ette nähtud tema tööandjate poolt, ta teab krahvi nime ja kuhu ta minema peab ning kuna tegemist on ärireisiga pole tal valikut keelduda. Joonatan Hark aga saab anonüümse kirja ning kohtumisele ilmumine on lõpuks vaid tema enda otsustada. Võimsa kontrasti loob just vampiirtegelaste valikuvõimalus — peale Koidulaga taaskohtumist otsustab Michelson enam elus inimestest mitte toituda, krahv Draculal sellist meelemuutust aga pole ning ta tapetakse romaani lõpus. Michelson lahkub võitluseta ja isegi vabandab enda põhjustatud kahju eest, olles lubanud end muuta ja senine vägivaldne eluviis selja taha jätta.
Tegelaste saatused jäävad “Doonori meelespeas” pigem lahtiseks, kindel on aga, et vampiiridest ei vabaneta, sest lisaks oma teed läinud Michelsonile ja Koidulale tegelevad ka muundatud Lussi ja Joosep endiselt.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Richard Dyer. Pastiche. (2007). New York: Routledge.
- Alex Preminger, Terry V.F. Brogan, Frank J. Warnke (toim.). The New Princeton Encyclopedia of Poetry and Poetics. ..
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Dyer, Richard (2007). Pastiche (inglise). New York: Routledge. Lk 1–2. ISBN 9780415340106.
- ↑ Preminger, Alex; Brogan, Terry V.F.; Warnke, Frank J., toim-d (1993). The New Princeton Encyclopedia of Poetry and Poetics (inglise) (kolmas trükk). Princeton: Princeton University Press. ISBN 978-0691021232.
- ↑ Hoesterey, Ingeborg (2001). Pastiche: Cultural Memory in Art, Film, Literature (inglise). Bloomington: Indiana University Press. Lk 1–6. ISBN 978-0253214454.